"aurustamisoojus" - 1 õppematerjal

Füüsika eksam kaheksandas klassis.

Kõige intensiivsem aurumine toimub keemistemperatuuril. 3. Aurumise kiirus sõltub vedeliku temperatuurist, õhuliikumisest ja õhuniiskusest. 4. Kui vedelikust väljuvate osade arv on võrdne tagasitulevatega on tegemist küllastunud aurumisega. · Kondenseerumise korral tulevad vedelikuosad vedelikku tagasi. · Kondenseerumisel vedeliku temperatuur tõuseb Soojushulga arvutamine aurumisel ja kondenseerumisel Q=+Lm Q-soojushulk J +L-aurustamissoojus J/kg m-mass kg Aurustamisoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja anda ühe massi ühiku aine aurustamiseks kindlal temperatuuril. Vee keemissoojus on 2.3x10J/kg see tähendab et ühe kilogramm vee aurustamiseks keemistemperatuuril, tuleb talle anda soojust 2.3x10J Põlemine 1. Põlemisel süsinik ühineb hapnikuga, millest eraldub soojust. 2. Põlemisel eralduv soojus sõltub kütusest ja tema kogusest. Soojushulga arvutamine kütuse põlemisel Q=Km Q-soojushulk J K-kütteväärtus J/kg