"aurumullikestest" - 1 õppematerjal

Elementaarosakeste jälgimise ja registreerimise meetodeid

muudavadki osakese jälje nähtavaks. Sellist tüüpi kambreid hakati nimetama mullikambriteks. Lähteolekus on vedelik kambris suure rõhu all, mis takistab vedeliku keema hakkamist, vaatamata sellele et vedeliku temperatuur on atmosfäärirõhule vastavast keemistemperatuurist kõrgem. Rõhu järsul vähendamisel osutub vedelik ülekuumenenuks ja on lühikest aega ebapüsivas olekus. Laetud osakesed, mis tungivad mullikambrisse just sel ajal, tekitavad aurumullikestest koosneva jälje. Vedelikuna kasutatakse põhiliselt vedelat vesinikku või propaani. Mullikambri töötsükli kestus pole pikk ­ umbes 0,1 s. Mullikambri eelis Wilsoni kambri ees on tingitud töötava aine suurest tihedusest. Selle tõttu on osakeste teepikkused küllalt lühikesed ning isegi suure energiaga osakesed jäävad kambris seisma. See võimaldab jälgida osakese järjestikuste muundumiste seeriat ja osakese poolt põhjustatud reaktsioone.