o. muutumist veeauruks. Et vee molekulid on alati liikumises, siis võib vee pindmises kihis liikuvate molekulide kineetiline energia ületada väljumiseks vajaliku energia, mille tagajärjel väljuvad veest ümbritsevasse keskkonda – õhku. Ka tahke vee s.o. jää molekulid on teataval määral liikuvad. Kiiremad neist ületavad kohesioonijõu ja lahkuvad jää pindmisest kihist ümbritsevasse õhku. 2. kuidas tekib veeauruga küllastunud olek? Aurumolekulide kaootilisel liikumisel satub osa molekule õhust vette. Kui auramine on küllalt intensiivne, siis teatavast momendist alates võib ajaühikus tagasisattuvate molekulide hulk muutuda võrdseks sealt väljuvate molekulide hulgaga. Sel korral on õhk veeauruga küllastatud. Valitseb nn. dünaamiline tasakaal vee ja veeauru vahel. 3. kuidas mõjutab temperatuur veeauru sisaldust õhus? Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru
Protsessi ennast, mille jooksul aine läheb vedelast olekust gaasilisse nimetatakse auru tekkimiseks, ehk aurumiseks. Esimesel joonisel on kujutatud lahtine anum, mis on täidetud vedelikuga ja millest toimub pidev auramine ümbritsevasse ruumi. Auramine jätkub seni, kuni kogu vedelik on ära auranud. Teisel joonisel on vedelik ja aur suletud anumas. Vedeliku auramisel tekkib aururuumis olukord, kus auru molekule ei mahu rohkem ruumi. Uute aurumolekulide tungimisel aururuumi osa sealseid molekule, millised on osa oma energiast ära andnud põrkumistega vastu anuma seina, surutakse vedelikku tagasi. Auru, mis antud temeratuuril ja rõhul on tasakaalus sama aine vedela või tahke faasiga, nimetatakse küllastunud auruks. Aur on küllastunud, kui kondenseerumis - ja aurumisprotsessid on võrdsed. S.t. sama aja jooksul vedelikust lahkunud molekulide (auru) arv on võrdne aurust vedelikku tagasipöörduvate molekulide arvuga. Küllalt
annaabi.ee 
