James Watt ning aurumasin
üks toru, millest aur võiks välja pääseda, viskaks aur sealt välja igasuguse
sinna paigutatud eseme. Kui see ese aga edasi-tagasi liiguks, võiks tehtud
töö arvel liikuma panna mõne teise masina. James Watti aurumasina
koostises oli köetav kaanega suletud veeanum ehk küttekatel. Küttekatlast
väljus silindrikujuline toru, mida hakati nimetama silindriks. Silindris aga
paiknes kolb. Kolbi liigutanud aur pidi ka silindrist väljuma. Selleks oli
aurumasinaleehitatud eriline korsten, mille kaudu juba kasutatud aur välja
juhiti. Liikuv kolb pani omakorda liikuma kepsi ning vända. Vända liikumine
aga pani liikuma kas ratta või muu mehhanismi, mida liigutada
sooviti.Sellist mehhanismi võib nimetada auru jõul töötavaks
"mootoriks".Aurumasinaid oli võimalik kasutada mitmel otstarbel. Näiteks
kasutati vilja peksmisel auru-rehepeksumasinaid. Loomulikult kergendas
see suuresti põllutööliste vaeva. Esimene selline rehepeksumasin toodi
Eestisse 1867
annaabi.ee 
