0,9 kesta äbimõõtu. Aurustis ammoniaak keeb, võttes soojust soolveelt, mis ringleb torudes. Auru imeb kompressor välja ülevalt aurukogurist (vedelikueraldist), mis on keevitatud kesta peale. Alla on keevitatud olikogur oli ja saasta kogumiseks ning välja laskmiseks Väga pikkades aurustites toimub vedela külmutus agensi juurdevool ja agensiauru eemaldamine mitme piki teljel asuva ja omavahel kollektoritega ühendatud toru otsaku kaudu. Aurukogurisse või aurukollektorisse võib olla paigutatud siug torusoojusvaheti. Siugtorus on vedel külmutusagens, mis voolab liiniressiivrist reguleerventiili (drosselventiili). Vedelagens siugtorus jahtub üle ning aurus tist väljuv aur kuumeneb üle Soolvesi pumbatakse sisse surve all läbi kaane külge keevitatud alumise toruotsaku ja aurustist välja ülemise otsaku kaudu. Aurustikaaned on vaheseintega, mis jagab soolvee voolu torudes mitmeks
Katla töö ajal toimub soojusenergia ülekanne ekraanpinna koldepoolses torudereas ja kõigis konvektiivküttepinna torudes olevale veele. Torude väikese läbimõõdu tõttu soojeneb vesi neis kiiresti ja aurustub osaliselt. Vee-aurukollektoriga ühendatud torusid, kus toimub vee aurustumine, nimetatakse aurustustorudeks. Kuna vee ja auru segu tihedus on väiksem vee tihedusest, algab katla töösse-rakendamisel automaatselt katlasisene veeringlus. Vee ja auru segu torudes tõuseb vee-aurukollektorisse, kus aur eraldub veest. Vee tagasivool vee-aurukollektorist alumistesse kollektoritesse toimub langetorude kaudu. Skeemil on näha langetorudega ekraanküttepinna taga olev toruderida, mis kiirgussoojust ei saa ja konvektiivküttepinna tagumiste ridade torud, kus gaaside temperatuur on madalam. Paljudes veetorukateldes on vee tagasivooluks ette nähtud eraldi suurema läbimõõduga torud, mis kulgevad väljaspool kollet, tavaliselt kahekordse koldeseina vahel
annaabi.ee 
