aastat hiljem oli raudtee jõudnud levida üle kogu maailma. Raudruun,nii kutsusid auruvedurit Põhja-Ameerika põlisasukad ning selles nimes väljenduvad kujukalt tolleaegse veduri omadused.Auruvedur aitas oma aja kohta enneolematult kiiresti ja turvaliselt toimetada reisijaid ja kaupu väga paljudesse paikadesseüle kogu maailma.See aitas oluliselt kaasa majanduse tormilisele arengule 18.ja 19. sajandil. Esimene auto ehitati 1769.aastal ja nsee oli nii öelda liikuv aurumasin.Kuid auruautod olid aeglased ja suitsesid.Nende mootorid olid kohmakad ja rasked ning kaasa tuli vedada rohkesti kütust. Veidi aurulaevadest 1707.aastal leiutas Denis Papin aurujõul töötava sõurattaga laeva.Kui ta aga püüdis oma uue laevaga sõita,purustasis selle vihased paadimehed.Viimased kartsid,et taoline laev võttab neilt töö. 1807.aastal ehitas ameerika juveliir ja portreemaalija Robert Fulton esimese aurulaeva ehk auriku, millega
Ülalt ulatus välja korsten. Kutsariistme alla oli mahutatud umbes tonn kütust. Ilmnes, et sõitja näol oli tegemist kuningliku suurväekorpuse ohvitseriga. Nicolas Joseph Cugnot tahtis oma "tule jõul liikuva masinaga", millegi auto ja veduri vahepealsega, teha revolutsiooni tavalistes sõjatehnikavahendites (2, lk 19; vt lisa 6.). Tol ajal olid kõikjal maailmas raudteed. Veduri eeskujul tehti katseid aurumasinat rööpmetega trantspordiks kasutada, mille tagajärjel ilmusid auruautod. Need olid aga väga kohmakad ja ebamugavad seadmed ning ei levinud laialdaselt (8, lk 128). Auto sünnitunnil oli hälli juures gaasimootor. 53- aastasena erru saadetud Sveitsi major Isaac de Rivaz, veetis jõuluvaheaja tehnika kallal nokitsedes. Nüüd, mil ta võis teha, mis pähe tuli, mõtles Isaac põhjalikumalt elektriga süüdatud gaasiplahvatuse üle järele. Teadlikult või ebateadlikult võttis ta üle Chistiaan Huygensi ammuunustatud püssirohumasina mõtte ning valmistas väikese
annaabi.ee 
