M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
puude all ja põõsaste vahel edasi, kuni leidsin hea koha; siis ronisin villpapli harude
vahele, kuhu kuulid, ei ulatunud, ja vaatasin sealt. Lähikonnas villpapli ees oli nelja jala
kõrgune puudevirn, esiti pidin selle taha peitu minema; võib-olla oli mu õnn, et ma seda ei
teinud.
Neli või viis meest ratsutasid kui hullud laualao ees lagedal platsil, vandudes ja
karjudes ja püüdes läheneda kahele noormehele teisel pool puuriita aurikusilla juures. Mehed
ei saanud nende ligi. Iga kord kui mõni neist ennast puuriida jõepoolsel küljel näitas,
lasti ta pihta. Mõlemad noormehed kükitasid, seljad vastamisi, riida taga; nii võisid nad
mõlemaid teeosi silmas pidada.
Viimaks lakkasid mehed ümber ratsutamast ja karjumast. Nad sööstsid laualao poole. Siis
hüppas teine noormees püsti, nii et ta natuke üle puuriida ulatus, ja laskis ühe meestest
sadulast maha