Hüdrosfäär
Suur osa ookeanite pinnalt aurunud veest langeb
sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooluga maismaale. Sama on maismaalt
aurunud niiskusega- osa langeb sademetena maha maismaa kohal, kuid vähesel hulgal
jõuab niiskust ka ookeanite kohale tekkivatesse sademetesse. Maailmamerelt aurub
tunduvalt rohkem vett kui maismaalt, sest maailmamere pindala on 2,4 korda suurem
maismaa omast ja veekogu mind on kogu aeg veega küllastunud- auramine ei vähene vee
defitsiidi tõttu. AURAMIN toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning
vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase
omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule
kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või
põhjavesi on maapinna lähedal, kust ta jõuab kapillaartõusuga kergesti maapinnale.
JÕGEDE ÄRAVOOL sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Väikese sademetehulga
annaabi.ee 
