Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Erinevused Eesti ja Leedu vaatamisväärsuste erinevused Leedu kõrgeimad punktid Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapine mägi (293,6 m). Ning kolmandana Kruopine mägi (293,4 m) Aukstojase mägi 293,84m Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Eesti kõrgeimad punktid Kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas
lõunapoolseim Balti riikidest. Piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Loodus Rannajoon Leedul on 99 km liivast rannikut. Pinnamood Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik). Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m). Pikim jõgi on Nemunas Rahvastik Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824. Rahvuslik koosseis 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234 989 (6,74%),
Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Rannikualad on populaarsed puhkusesihtkohad ning seal asuvad ka looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30 % pindalast on kaetud metsaga. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik).Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m).Leedu pikim jõgi on Nemunas. Leedu sügavaim järv on Tauragnas (60,5 m). KLIIMA Kliima muutub merelisest mandriliseks, keskmine temperatuur jaanuaris on -5 kraadi, juulis 17 kraadi, sademeid 630 mm aastas. ASEND Leedu asub Kirde-Euroopas Läänemere ääres ja piirneb põhjas Lätiga, idas ja lõunas Valgevenega, läänes Poola ja Venemaaga
Rahvaarv 3, 2446 milj (2011) Pealinn Vilnius Riigikord parlamentaarne vabariik Riigikeel leedu keel Rahaühik Leedu litt (LTL) Naabrid Põhi Läti Ida Valgevene Lõuna Poola Edel Venemaa - Kaliningradi oblast Pinnamood Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on lääneosas Zemaitija kõrgustik, idaosas Aukstaitija kõrgustik ja edelaosas Dzkija kõrgustik. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis on 293,84 m merepinnast. Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi 293,6 m ja Kruopin mägi 293,4 m. Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Ainult 20 jõge on pikemad kui 100 km, näiteks Neris, Venta, Sesupe, Sventoij, Minija, Nevezis ja pikim jõgi on Nemunas. Järvi, mille pindala ületab 0,5 ha, on 2833, sealhulgas suuremaid kui 1000 ha on 14 (näiteks Druksiai, Dysnai, Dusia). Sügavaim järv on
riigikord: parlamentaalne vabariik president: Dalia Grybauskaite Leedu on kolmest Balti riigist kõige lõunapoolsem ja samas ka kõige suurema pindala ja rahvaarvuga. Leedu piirneb põhjast Lätiga, kagust Valgevenega, edelast Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Pinnamood on enamjaolt tasane välja arvatud mõned madalamad mäed. Kõige tasandikulisemad alad on Lääne -, Ida - ja Edela Leedus. Kõrgeimaks mäeks on Aukstojase mägi ( 293, 84 meetrit merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juazapine mägi (kõrgusega 293,6 meetrit merepinnast) ja Kruopine mägi (kõrgusega 293,4 meetrit merepinnast). Leedus on kokku 758 jõge ja ligi 2800 järve. Pikim jõgi on Nemunas ning sügavaim järv Tauragnas (60, 5). Rannikualad on populaarsed puhkusesihtkohad ning seal asub ka suurem osa Leedu looduskaitsealasid. Veidi rohkem kui 30% Leedu pindalast on kaetud metsaga.
katoliku usk. Joonis 2 Joonis 3 Joonis 1 TEEMA 2 4 Loodus Loodus on Leedus väga ilus, rannajoont on ühtekokku 99 km. Kliima muutub merelisest mandriliseks, keskmine temperatuur jaanuaris on -5 kraadi, juulis 17 kraadi, sademeid 630 mm aastas. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad kohad on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis asub merepinnast 294 m kõrgusel. Pikimaks jõeks Leedus on Nemunas, millel pikkust 937 km, kuid Leedu territooriumil voolab sellest vaid kolmandik. Suurimaks järveks on Drksiai, mis on 45, 78 km². Leedu territooriumil asub palju järvi(vaata joonist 1) ja soid. 30% riigi pindalast on kaetud segametsadega. Joonis 1 TEEMA 3 5 Ajalugu
katoliku usk. Joonis 2 Joonis 3 Joonis 1 TEEMA 2 4 Loodus Loodus on Leedus väga ilus, rannajoont on ühtekokku 99 km. Kliima muutub merelisest mandriliseks, keskmine temperatuur jaanuaris on -5 kraadi, juulis 17 kraadi, sademeid 630 mm aastas. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad kohad on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis asub merepinnast 294 m kõrgusel. Pikimaks jõeks Leedus on Nemunas, millel pikkust 937 km, kuid Leedu territooriumil voolab sellest vaid kolmandik. Suurimaks järveks on Drksiai, mis on 45, 78 km². Leedu territooriumil asub palju järvi(vaata joonist 1) ja soid. 30% riigi pindalast on kaetud segametsadega. Joonis 1 TEEMA 3 5 Ajalugu
annaabi.ee 
