Rahvuslind valge-toonekurg Haldusjaotus Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Rannikualad on populaarsed puhkusesihtkohad ning seal asuvad ka looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30 % pindalast on kaetud metsaga. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik).Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast)
kasutatav 28059 km². PÕLLUMAA ROHUMAA METS Leedu pinnamood on üpriski sarnane teiste Baltimaade omale. Enamik Leedu maast on tasane ning põllumajanduse arendamiseks on tasane pind ideaalne. Lääne-Leedus asuvad mõned kõrgendikud ning Ida-Leedus leidub ka mägismaad. Kõige künklikumad alad on Lääne-, Ida- ja Edela-Leedus. Seal on 97 km liivast rannajoont.Kõrgeim punkt on Aukstasis(294 meetrit), mis on veidi madalam kui Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi. Leedu asub merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. Talved on pehmed, suved jahedad. Talvised temperatuurid on tavaliselt alla nulli. Keskmine temperatuur on talvel -5 °C (tavaliselt langeb alla nulli). Ilm on ebastabiilne ja muutlik aastaringselt. Sademed on üsna sagedased aastaringselt, kuid rohkem rannikul kui sisemaal. Suvi on niiske hooaeg ja keskmine temperatuur on 17 °C. Aastas saab ühe saagi