M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Juba tükike aega olid poisid ebateadlikult kuulnud mingit iseäralikku müra kauguses, nagu
kuuldakse mõnikord kellatiksumist, ilma et seda tähele pannakse. Kuid nüüd muutus
salapärane müra selgemaks ja sundis end tähele panema. Poisid võpatasid, vaatasid üksteisele
otsa ja jäid kuulama. Järgnes pikk vaikus, sügav ja segamatu. Siis kostis kaugusest sügav
tume
kõmin.
«Mis see on?» hüüdis Joe sosinal.
«Ei tea,» vastas Tom samuti sosinal.
«See on äike,» ütles Huck aukartlikul toonil, «sest äike...»
«Vait!» ütles Tom, «kuula -- ära räägi.»
Nad ootasid, nagu neile tundus, igaviku, siis segas pühalikku vaikust sama tume kõmin.
«Lähme vaatama.»
Poisid kargasid jalule ja ruttasid linnapoolsele kaldale. Põõsaste oksi kõrvale painutades
piilusid nad välja jõele. Umbes ühe miili kaugusel linnakesest triivis väike auru-praam
pärivett. Tema lai tekk näis otse kubisevat inimestest. Praami ümbruses sõudis või triivis