Reformatsioon. · on usupuhastusliikumine, mis sai alguse 16 saj. · Usulise uuendusliikumise tulemusena eraldusid katoliiklikust protestantlikud harud · Nt luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik Põhjused: - ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla - vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu Augsburgi usurahu: - 1526.a vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku - 1555.a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemine. "Kelle valitsus,selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele - Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luretliku kirikuteenistuse alused Reformatsioon Eestis: - 1521
õpetuste küsimustes ainuotsustaja, aga isikuna ei olnud ta eksimatu. 1685. aastal tühistatakse Nantes'i ediket. Enamik Prantsusmaa katoliiklasi tervitas seda sõnumit vaimustusega. Hugenottid ei tohitnud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud purustati ning neile seati kõrgemad maksud. Osa hugenotte astus katoliikliku usku, kuid üle 200 000 teiseusulise lahkus maalt Inglismaale, Saksamaale, Madalmaadesse ja ka koloniaal aladele. Augsburgi Liiga moodustamine Augsburgide Liiga loodi 9. juulil 1686. aastal, ,,et kaitsta neid, keda rünnatakse ebaõiglaste püüdluste ja ebaseaduslike nõudmiste ettekäändel". Liigasse kuulusid Hispaania ja Rootsi kuningad, Baieri kuurvürst, Saksi valitsejakoja printsid, Baieri, Frankimaa ja Ülem-Reinimaa piirkonnad. Augsburgide Liiga pühendus sellele, et kõik liitlased Louis XIV hülgaksid. Üheks selle põhjuseks võis olla Nantes'i ediketi tühistamine.
hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Saksi kuurvürst pakkus Lutherile varjupaika Wartburgi lossis. Wartburgi lossis viibides tõlkis Luther Piibli saksa keelde. Ühtlasi on tal olulised teened saksa kirjakeele arendamisel. Luther taunis pühakute ning pühade säilmete kultust, kuna viimaste kogumine oli saanud lausa harrastuseks. 1530.a. Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitati usutunnistuse kokkuvõte, mille 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku missa asemel jumalateenistust lihtsustati. Keskne koht oli emakeelsel jutlusel. 7 sakramendist säilitati ainult 2: ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks ei ole paavst vaid riigivalitseja. 1531.a. sõlmiti Schmalkaldeni Liit protestantluse kaitseks. Järgnevalt pidas liit keisriga 2 sõda. 1555.a
juurde. Luterlik kirik: · Piiblit peetakse autoriteetseks usualuseks. · Üldine preesterluse põhimõte. · Õndsaks saab ainult läbi usu. · Kirik instututsioonina pole hädavajalik. · 7 sakramendist võeti 2 ristimine ja armulaud. · Rahvuskeelne/Emakeelne jumalateenistus. · Lihtne kirik maalid ja muu säärane lõhuti, põletati. · Kaotati preestrite abielukeelu nõue. · Likvideeriti kloostreid. Augsburgi usutunnistus ja usurahu: 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 1555. aastal oli keiser sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kalvinism on protestantlik usuvool, mille rajas 1536. aastal J. Calvin. Kalvinistid
mis varjutab ja moonutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest. Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde ja taaskehtestada vahepeal hüljatud jumalik kord. Reformatsiooni ideed, millesse andis olulise panuse Lutheri kaastööline ja mõttekaaslane Philipp Melanchthon, levisid peamiselt Lutheri õpilaste ja trükiste kaudu juba 1520.aastatel ka Kesk-Euroopasse, Skandinaaviasse ja Baltikumi. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu. Usurahu sõlmimisega anti maaisandale õigus valida endale ja oma alamatele usk ning kehtima hakkas põhimõte cuius regio, elus religio kelle võim, selle usk. Sellega sai luterlus katoliikliku kiriku kõrval eluõiguse. Luterliku kiriku õpetus toetub Piiblile ja vanakiriklikele Nikaia- Konstatinoopoli, Athanasiuse ja apostellikule usutunnistustele. Samuti on õpetuse aluseks 16.sajandil formuleeritud luterlikud
Vastureformatsioon- oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kiriku lõhe tekkimist Selle põhjused: · Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt · Katoliku kiriku kõlbeline allakäik · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu 1562 a vürstidel on õigus määrata ma alluvate usk · Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused( emakeel, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus) riigikirik. · 1555 a Augsburgi usurahu nimetas Saksamaa usulise lähenemise ,, kelle valitsus, selle usk", see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlaste puhul, ei laienenud kalvinistidele
Kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja Pühakutekultuse eitamine Tsölibaadi kõrvaleheitmine Kloostrite ja mungaordude kaotamine Kirikuvarade võõrandamine (sekulariseerimine) Luterlik kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal 9 Augsburgi usutunnistus 1530 Augsburgi riigipäeval 1530 üritasid reformatsiooni pooldajad veel kord saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus. Lutheri asemel osales seal Philipp Melanchton Lepitus ei õnnestunud Karl V tõrjus kõik uuenduspüüded (õpik lk 196-197) Augsburgi usutunnistus sai luterliku kiriku usutunnistuseks 1555 kehtestati Saksamaal Augsburgi usurahu (kelle võim, selle usk) RISTIUSU KIRIKU LÕHENEMINE
Kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja Pühakutekultuse eitamine Tsölibaadi kõrvaleheitmine Kloostrite ja mungaordude kaotamine Kirikuvarade võõrandamine (sekulariseerimine) Luterlik kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal 9 Augsburgi usutunnistus 1530 Augsburgi riigipäeval 1530 üritasid reformatsiooni pooldajad veel kord saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus. Lutheri asemel osales seal Philipp Melanchton Lepitus ei õnnestunud Karl V tõrjus kõik uuenduspüüded (õpik lk 196-197) Augsburgi usutunnistus sai luterliku kiriku usutunnistuseks 1555 kehtestati Saksamaal Augsburgi usurahu (kelle võim, selle usk) RISTIUSU KIRIKU LÕHENEMINE
riigipäevale, lootuses, et ta loobub oma seisukohtadest, kuid Luther ei teinud seda. .Luther kuulutati lindpriiks, varjas ennast aastaid Friedrich Targa lossis, kuid siis pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Luteri kirik Riik võttis kiriku vara ja maavaldused endale. Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele. Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused. Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal. Augsburgi usurahu 1526. a vürstidel õigus määrata oma alluvate usku. 1555. a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. "Kelle valitsus, selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlase puhul, ei laienenud kalvinistidele. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused ( emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik. Vastureformatsioon Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni
ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon ei haaranud vaid kõrgkihti vaid ka alamrahvas leidis Lutheri õpetust 1524-1525 aastad on näinud ajalukku Saksa talurahvasõja nime all Reformatsioon kui rahvaliikumine muutus poliitiliseks liikumiseks Augsburgi usurahu Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte leeri Vürstidele anti õigus määrata oma alluvate usku Reformatsiooniga kaasaläinuid nimetati - protestantideks 1555. aastal kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu ,,Kelle valitsus , selle usk" Saksamaa oli veelgi lõhestatum kui varem
/ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a. Muhamed marssis oma armeega Mekasse tagasi. 632.a. enamik araablasi olid vastu võtnud islamiusu. 1453.a türklased vallutasid Konstantinopoli. 1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsivastased teesid. 1530.a. Saksa Riigipäev võttis vastu luterliku Augsburgi usutunnistuse. 1555.a. Sõlmiti Augsburgi usurahu. 1628.a. vallutati hugenottide tähtsaim kindlus La Rochelle. 1640.a. Algab Inglise revolutsioon. 1642-1648 Ingise kodusõda. 1789-1799 Suur Prantsuse revolutsioon. 1799.a. toimus brumääri riigipööre, võimule sai Napoleon Bonaparte ja kehtestus Konsulaat. 1802.a. Prantsusmaal kehtestati ,,Tsiviilkoodeks". 1804.a. Prantsusmaa kuulutati keisririigiks. 1815.a. Napoleoni Sada päeva./18.juuni Waterloo lahing./26.september asutati Püha liit.
müük MAA PÕHJUSED JUHID SÜNDMUSED ÕPETUSE PÕHISEISUKOHAD Saksamaa Patulunastuskirjade M.Luther, Saksamaa Usulise tõe ainus allikas on müük oli T.Müntzer lõhestamine, Piibel (emakeelne), vastuvõetamatu, usulise Augsburgi (1555 õndsaks saab läbi usu, tõe ainus allikas on kelle maa, selle võimu teostab Piibel usk) usurahu, Piibel riigivalitseja, mitte kirik saksa keelde, Saksamaa jagunes kaheks
1. Reformatsioon on XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud. PÕHJUSED: 1) riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu alt. 2) vaimulike privileegitud seisun tekitas rahulolematust. 3) katoliku kiriku kõlbeline allakäik. TULEMUSED: 1) ristiusu lõhenemine. 2) euroopa usuline lõhenemine. 3) Augsburgi usurahu. 2. Reformatsiooni tagajärjel tekkisid uued kirikud: luterlus, kalvinism, anglikaani kirik. 3. 4.Martin Luther- reformatsiooni algataja. 31.oktooberil 1517 lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis levisid hiljem rahvaseas kiiresti. Aquino Thomas katoliku kiriku pühak ja filosoof, kes ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga. Johann Calvin- arendas edasi Zwingli õpetust. Jumalik ettemääratus ehk predestinatsioon. 5
· Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta, tekkealus erinevatele usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda Saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtus luua Jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,Kelle võim, selle usk" · Saksamaa oli killustunud, keskvõim puudus · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säilitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis: · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskus Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetust veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust
*keskendus nendele Piibli tekstidele, milles räägiti inimese ja Jumala vahekorrast. *usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel. *Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. *tunnustas ainult kahe sakramenti: ristimist ja armulauda. *ta oli kirikuhierarhia vasti kutsus üles kirikut reformima, vajalik luua rahvakirik. *mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise. *vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Millal, kelle vahel sõlmiti augsburgi usurahu ning milles kokkulepiti? 1555. aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, mis kinnitas Saksamaa jagunemise 2 usutunnistuse katoliikluse ja luterluse vahel. Kehtestati põhimõte ,,Kelle maa, selle usk". Tulemus: Saksamaa jagunemine: 1) protestantlikud riigid Kesk- ja Põhja-Saksamaa 2) katoliiklikud riigid Lõuna-Saksamaa. · Kuninga reformatsioon Inglismaal; miks ja millal toimus? Miks on nimetuseks "Kuninga reformatsioon"? Millised muutused leidsid aset kirikus
Lutheri Uue Testamendi tõlke ja tema kahe katekismuse abil muutus usupuhastus rahvaliikumiseks 1524 1525 Talupoegade sõda talupojad nõudsid vabastamist pärisorjusest ja rõhuvatest maksudest, toetudes oma ,,evangeeliumile" (Svaabimaa talupoegade 12 artiklit) ning Lutheri kirjutisele ,,Kristlase vabadusest" Pildirüüste korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid altareid, pühapilte jne 1530 Augsburgi usutunnistus - 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 2 1555 Augsburgi usurahu, millega luterlus seadustati ning katoliku kiriku kõrvale astus luteri kirik
Wartburgi lossis: Ristimine armulaua sakramendist piidab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade nunnade lahkumisõigus Preestrite abiellumisõigus Piibel saksa keeles(uus testament, piibel) Ordude -loostrite eitus Pühakute kultuse vastu Pildirüüste- Lõhuti kunstiväärtusi kirikutes Anabaptistid(taasristijad)- ristide alles täiskasvanuid Thomas Müntzer-Talurahva ülestõus, Jumalariik maa peal (Ph. Melanchthon- Augsburgi usutunnistus Emakeeelne jumalateenistus Kaks sakramenti Lihtne kirik Kiriku allutamine ilmalikule võimule) 1555- Augsburgi usurahu: “Kelle maa, selle usk” (Valitseja sai määrata usu) Reformatsioon Šveitsis – Zwingl Palgasõdurite ja sõja vastu Katoliku kiriku kritiseerimine Calvin –Ristiusu õpetus,Kalvinism Predestinatsioon -kõik on jumala poolt juba ette määratud Pr- hugenotid Ing-puritaanid Šhotimaa-presbüterlased
Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Martin Luther ja tema reformatsioon Luther astus vastu indulgentside müügile Alles jätta vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Pidas vajalikuks rahvuskiriku loomist Paavst Leo X Medicit andis välja bulla Lutheri vastu, mille viimane avalikult põletas. Reformatsiooni võidutsedes suleti kloostrid Vaimulikel oli õigus abielluda Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega Augsburgi usurahu Katoliiklased üritasin luteri usku keelustada Rooma keiser Karl V asus väevõimuga usuühtsust taastama 1555. a kuulutati välja Augsburgi usurahu Usurahu lubas Luteri ja Katoliku usku Põhimõte: "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, kelle õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin Inglismaal oli eestvedajaks kuningas Henry VIII Reformatsioon levis Saksamaal, Madalmaades, Suurbritannias, Taanis, Rootsis, Soomes, Vana-Liivimaal
Täpsustati kalendrit. Dateeri sündmus ja selgita, mis toimus. Christoph Kolumbuse esimene mereretk 1492 jõudis Ameerikasse Vasco da Gama esimene mereretk Jõudis Indiasse ümber Aafrika 1498 Fernao de Magalhaesi mereretk Jõudis Indiasse purjetades ümber maakera.1519-22 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada. Pärtliöö 1572 Puhkesid verised tapatalgud Pariisis kus kõik kätte saadud protestandid hukati. Nantes´i edikt 1598 Millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. Vestfaali rahu 1648 Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid ja tunnustati ka kalvinismi Selgita mõisted
14.Miks leidsid Lutheri mõtted poolehoidu paljude rüütlite seas? Nad soovisid kirikumaade arvelt endale valdusi. 15...paljude talupoegade seas? Et saaks maksudest vabaks. Kuidas olid luther seotud Wittenbergiga? Oli linn, kus ta avaldas oma saksakeelse piibli. 16. Kuidas oli Luther seotud Warthburgiga? Ta peitis end seal tagakiusajate eest. 17. Kuidas olid Luther seotud Wormsiga? Wormsi päevadel kuulutati ta väljaspool seadust olevaks. 18. Mida tähendab 1555. a sõlmitud Augsburgi usurahu? Mõlemad usud said võrdsed õigused. Alamatele valis usu valitseja. Kuidas on reformatsiooniga seotud Gent? Usupealinn, kus valitses kalvinism. 19. Protestandid on üldnimetus katoliku kiriku vastaste kohta, kes jagunesid kalvinistideks ja luterlasteks ning keda nimetati eri maadel erinevalt. 20. Kalvinistid on Sveitsi protestandid, kes lähtuvad Calvini õpetusest, mille kohaselt inimene peab tööd tegema ja kooliharidus on kohustuslik.
pealesurumine, kristianiseerimine, kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine); Tulid juurde nt hobune, gripp, varblane. Reformatsioon, selle eeldused, põhjused ja tagajärjed E: Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik. P: indulgentside müük, üleüldine pahameel katoliku kiriku vastu. Tagajärjed: Saksa talupoegade sõda, Augsburgi usurahu. Martin Luther ja tema õpetus Martin Luther oli usuteaduse doktor, kes algatas uhupuhastusliikumise katoliku kiriku vastu. Tema õpetuse 2 põhimõtet olid: 1) kõige tähtsam on Piibel 2) kõige tähtsam on sisemine uskumine. Lutherit ei põletatud sellepärast, et tänu trükikunstile olid tema 95 teesi väga populaarsed ja paljud inimesed olid tema poolt.
M.Luther. hüüdnimi Mary katoliiklaseks. hukati 82 rootsi Verine. aadlikku. 1555 Augsburgi Õpetus levis üle 1558 troonile Henry Elisabeth I (lastetu) 1598 Nantes'i edikt: Rootsis: Lõuna-Madalmaad jäid edasi usurahu põhimõttel Euroopa: VIII tütar lubas Inglismaa 1) Prantsusmaal sai Iseseisvussõja juht Hispaania alla, jäid
Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused. Hävitati ja rüüstati kirikuid. Jumalateenistused muutusid rahvakeelseteks. Sooviga taastada jumalik õiglus, nõudsid talupojad tagasi aadlike kätte läinud valdustele ühiskasutusõigust. 1524-1524 Saksa talurahvasõjad. Luther oli sellest sokeeritud ega toetanud seda. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahex. 1529. A üritasid katoliiklased luteri usku keelustad, luterlased protestisid-neid hakati kutsuma ka protestantideks. 1555. a Augsburgi usurahu-luteri usk kuulutati katoliku kiriku kõrval teiseks riigiusuks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk" st: Maahärra usutunnistust pidid järgima ka alamad. Pärast Augsburgi ususrahu oli Saksamaa veel lõhestatum kui kunagi varem. Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, Saksamaal Luther, samal ajal. 1517. a. lõi Wittenbergi lossikiriku uxele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi
MÕISTED Indulgents patukustutuskiri, müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine. Protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvooluude pooldajad. Augsburgi usurahu Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri. 1555. aastal sõlmitud usurahu tähendas mõlemale leerile võrdsete õiguste tagamist. Luterlased protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal. Prsbüterlased kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal.
· EL CANO I ümbermaailma reisi lõpetaja 1519-1522. MÕISTED: · RENESSANSS Tõlkes taassünd, uue maailmapildi kujunemine, kus oluliseks eeskujuks oli Antiik-Kreeka kultuur. · HUMANISM Uus maailmavaade renessanssi ajastul, mis väärtustas inimest (nüüd oli tähtis inimene, enne oli ainult jumal). · REFORMATSIOON Usu-uuendus ehk muutused usuelus ja ühiskonnas. · PREDESTINATSIOON Jumalik ettemääratletus. · AUGSBURGI USUTUNNISTUS On kokkuvõte uuest usust, lutherlusest. · AUGSBURGI USURAHU Nn ''Kelle võim, selle usk'' ehk kui valitseja on lutherlane on ka talupoeg lutherlane, kui valitseja on kristlane on seda ka talupoeg. · VASTUREFORMATSIOON Katoliku kiriku võitlus reformatsiooni vastu. · ANGLIKAANI KIRIK Inglise kirik, mille rajas kuningas Henry VIII. Humanism ja renessanss tekkisid Põhja-Itaalias, sest see oli tolle aja rikkaim piirkond.
30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstantinoopoli lagunemine. 1517.a.- Reformatsiooni algus, Saksamaal. 1530.a.- Valmis Augsburgi usutunnistus. 1555.a.- Augsburgi usurahu sõlmimine. 1628.a.- Parlament tegi õiguste petitsiooni 1640.a.- Parlamendi uus kokkutulek (lühike parlament, 3 nädalat ja saadeti laiali. Kutsuti kokku uus parlament ( pikk parlament ) ja see ei lähe enam laiali. 1642-1648 - Inglise kodusõda 1789-1799- Prantsuse revolutsioon 1799.a.- Prantsuse revolutsiooni lõpp, 18. brümääri riigipööre, Napoleoni eestvedamisel. 1802.a.- Napoleon valiti eluaegseks konsuliks. 1804.a
(2) 3. Mille avastas Kolumbus oma esimesel retkel?(3) Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja haiti. 4. Mis aastal sõlmiti Tordesillase leping, mida kujutas? 1494. 5. Mis oli Suurte maadeavastuste tulemused?(3) *kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused-kauba-ja fondibörs. *leidis aset oluline hinnatõus-nn hindade revolutsioon. *avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. 6. Kirjelda lühidalt Talurahvasõda (millal, miks, kelle vahel, tulemus) 7. Augsburgi lahingu sisu-(3) 8. Mis aastal sõlmiti Augsburgi usurahu? 1555.aastal 9. Kes oli Philipp Melanchton ja mida ta tegi? Saksa reformatsiooni teine tähtsam ideoloog. Aitas lutherit reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ning ka piibli tõlkimisel. 10. Miks tekkis erimeelsusi reformatsiooni leeri? 11. Mida rõhutasid nn prohvetid uues suunas?(3) 12. Kes oli madalmaade tegelik valitseja? 13. Mis juhtus madalmaades aastal 1581? 14
The American Journal of International Law. Vol. 42, No. 1 (Jan., 1948), lk 20-41. 5 Ibid. 8 3. VESTFAALI RAHULEPINGU SISULINE ANALÜÜS CUIUS REGIO, EIUS RELIGIO 3.1. Ajaloolis-kriitiline interpretatsioon Vestfaali rahulepingu üks alusmõtteid on toodud välja Instrumentum Pacis Osnabrugensis artiklis V, kus viidatakse 1552. aastal sõlmitud Passau rahulepingule ja 1555. aastal sõlmitud Augsburgi rahule, kus on välja toodud põhimõte cuius regio, eius religio (kelle kuningas, selle usk). Vestfaali rahuleping kinnitab selle Instrumentum Pacis Osnabrugensis lepingus üle ning sellega seati eesmärgiks kõrvaldada usuküsimus sõja põhjustajate hulgast. Cuius regio, eius religio põhimõtte kohaselt on igal suveräänsel riigil õigus valida ise oma riigi usk. Iga riik võis avalikult järgida oma usu põhimõtteid ning selles vaimus koolitada ka oma riigi elanikke
kolmandas astmes oli ladina keel, dialektika (vastav tunnetusmeetod, väitlusoskus), retoorika (kõnekunst), kreeka ja heebrea keel. Selles koolis käisid rohkem arukamad lapsed. Gümnaasium õpetati matemaatikat, dialektikat, retoorikat ja kreeka keelt. Ülikool 2 aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus-või usuteaduskonnas. Ülikooli jõudsid ainult targematest targimad. Kuid usupuhastus jätkus. 1530. aasta Augsburgi riigipäevale esitati luterlaste usutunnistus, mis kinnitas ühtsust püha, katoolse ja apostelliku usuga. Luther juhtis saksamaal toimuvaid reforme ja oli sageli kriitiline teiste liikumiste suhtes, mis tema arvates ei jäänud ajalooliste usutunnistuste juurde või ei toetanud piisavalt usust õigekssaamist. Reformatsioon Eestis 1523 Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu. 1524. aastal toimusid
Järgnes uus bulla mis pani Lutheri kirikuvande alla. Riigipäeval kuulutati Luther lindpriiks. Pidas piisavaks sakramentidest armulauda ja ristimist. Ta leidis , et munkadel ja nunnadel peaks olema õigus lahkuda kloostrist. Samuti olgu preestril õigus otsustada kas ta tahab abielluda või mitte. Eitas ordusid ja kloostreid. Tõlkis piiblit saksa keelde- lõi aluse emakeelsele jumalateenistusele. Philipp Melanchthon-Lutheri kõrval teine tähtis teoloog. Tegeles hariduse edastamisega. Augsburgi usutunnistus ja usurahu 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Martin Luther ei saanud seal osaleda kuna oli kirikuvande all ja lindprii. Tema asemel läks sinna Philipp Melanchthon( koostas usutunnistuse kokkuvõtte). Riigipäevale esitatud 28 artiklist koosnev dokument sai nimeks Augsburgi usutunnistus. Usutunnistus nägi ette , et missa asemel toimuks lihtne jumalateenistus, milles keskne koht oli emakeelsel jutlusel.
ühiskonda ajapikku ladestunud väärarusaamadest ja valetõlgendustest kristluse kohta käivates küsimustes. kirikusüsteeme oli vaja reformida, kuna kirik tegutses liiga kasuahnelt. Üheks tõestuseks sellele väitele on fakt, et kirikult oli võimalik osta indulgentse, et oma patte lunastada. Tegelikult peaks olema ainuüksi Jumalal see võim, et inimesele tema patud andestada. Martin Luther on luterismi rajaja, kes kritiseeris tugevalt katoliku kiriku seisukohti. Augsburgi usurahu ja selle sisu usurahu sõlmiti keiser Karl V algatusel, et lõpeksid riigisisesed vaidlused usuküsimustes ning et riik saaks täielikult pühenduda välisvaenlaste türklaste vastu koondudes. Määratleti luterluse põhiseisukohad. Hüljati kiriku välisele hiilgusele tähelepanu pööramine ning jutlused hakkasaid toimuma emakeeles. Isikud: Luther luterismi rajaja, kes algatas usureformid Saksamaal. Kritiseeris tugevalt katoliku kiriku seisukohti.
üle. Kirikutest eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Reformatsioon ja rahvaliikumised. Talupojad nõudsid tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. Toimus Saksa talurahvasõda-toimus mitmeid talurahva väljaastumisi. Sõja mahasurumine lõpetas ref-i kui rahvaliikumise. See muutus poliitiliseks liikumiseks. Luther oli talupoegade vägivallast sokeeritud ega toeta- nud seda. Augsburgi usurahu. Ref lõhestas Saksamaa 2e võrdsesse leeri. Otsustati, et vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku. Keisril polnud ref-i tagasitõrjumiseks mahti. Ref-ga kaasaläinuid hakati kutsuma protestantideks. Keiser Karl V väevõimuga usuühtsust taastama. Keiser oli sunnitud välja kuulutama Augsburgi rahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte: ,,Kelle valitsus, kelle usk
Rajajaks inglise kuningas Henry VIII, kes läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. HUGENOTID Prantsusmaa kalvinistid 16.-18. sajandil KALVINISTID protestantliku usuvooli esindajad, mis rajati 1536. aastal Johann Calvini poolt LUTERLASED kristliku konfessiooni esindajad, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest. Peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks. 7) Augsburgi usurahu Kuulutati välja 1555. aastal. Sellega tunnistatu luteri usk katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Saksamaal. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk", mis tähendas, et maahärra usutunnistust pidid järgima ka tema alamad. 8) Kolmekümneaastase sõja põhjused ja tagajärjed. Vestfaali rahu. Millal toimus? KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA 1618-1648, põhiliselt Saksa-Rooma keisririigi aladel Kesk-Euroopas, osales enamus Euroopa riike
-1521- Luther kutsuti Vormsi (S) riigipäeva ette, ta keeldus oma vaadetest loobumast sai pelgupaiga Wartburgi lossis -Tõlkis Piibli saksa keelde. -Piibel ainus usu allikas - Eitas paavsti eksimatust 21. Kuidas arenes usupuhastus Saksamaal? Sai alguse Wittenbergist 1517. Eestvedajaks M. Luther. Levis nt. Taani, Rootsi, Soome. Tagajärjeks Talurahvasõda Saksamaa jagunemine luterlikuks ja katolikuks. Augsburgi usurahu 1555 22. Augsburgi usurahu 1555. Kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise ''Kelle valitsus, selle usk''. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused (emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik. 23. Mille poolest erineb protestantlik kirik katoliku kirikust? Katoliiklus Protsetantlus
Eesmärk tagada, et ükski võitjariik ei muutuks teistest tugevamaks – territoriaalsed ümberkorraldused. 13 . Iseloomusta usupuhastust Saksamaal. 4p Usupuhastust Saksamaal alustas Martin Luther. 1516. 16. saj algus. Martin Luther õppis küll juurat aga tahtsi õppida teoloogiat, oli preester. 1534. Aastal tõlkis piibli saksa keelde. Naelutas 1517. Aastal 31. Okt. Lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta. 1955 toimus Augsburgi vaherahu. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras talupoegade usu. 14.Kirjelda olukorda Euroopas usupuhastuse järel. Protestantlikud ja katoliiklikud maad, mis muutus kiriku korralduses protestantidel? 3p Toimusid ususõjad, Augsburgi vaherahu Saksamaal, kus lubati nii katoliiklus kui luterlus, isand määras oma talupoegade usu. Toimusid usu tõttu kodusõjad. ususõjad lõppevad 30 aastase sõjaga. Protestantlikud maad - Suurbritannia, Island ja skandinaaviamaad.
Eugen Berthold Friedrich Brecht 1898 1956 MONIKA SEPP 12A Elukäik Sündis 10. veebruaril 1898. aastal Augsburgis. Brechti isa oli usutunnistuselt katoliiklane, ema protestant. Lõpetas Augsburgi reaalgümnaasiumi. 16aastaselt kirjutas ta ka oma esimese näidendi. Meeldis tegeleda kahe asjaga: kirjutada ja teatrit teha. Ja kirg naiste järele. I MS lõpuaastail käis meditsiiniõpinguil. Alustas kirjanduslikku tegevust. Sündis poeg Frank 1929 abiellus ta näitleja Helene Weigeliga. Aastal 1933 algas Brechti elus uus etapp pagendus. Brecht oli kogu elu võimeline hommikul vara tõusma ja silmapilk kirjutama hakkama. Ta suri 1956. aastal südamerabandusse.
München Linn München on Saksamaa Baieri liidumaa pealinn, mis asub Isari jõe ääres Alpide mäestikust põhjapool. Linna asukoht Müncheni alad olid asustatud juba Rooma riigi aegadel, kaardile jõudis linna nimi siiski alles 8. sajandil tänubenediktiini munkadel e, kes märkisid kaartidele "moniker Munichen", mis tõlkes võiks tähendada munkade asukohta. Linna ametlikuks asutamisajaks peetakse aastat 1158, mil Augsburgi maakogul määrati asula Heinrich Lõvi valitsemise alla. Rahvaarv Rahvastiku Müncheni - 1517868 inimesed (31. oktoober 2015) [1]. Seega on suurim linn Bavaria ja kolmas pärast Berliini ja Hamburgi, Saksamaa linna Kliima München on kontinentaalse kliimaga, mida mõjutab tugevalt Alpide mäestiku lähedus. Linna kõrgus merepinnast ja lähedus mägedele tingivad suure sademete hulga. Tormid saabuvad
teadmised uuenesid. Avastati uued põllukultuurid ning hakati väärismetalli sisse tooma, mis tõi kaasa hindade revolutsiooni. Pahameel rikka katoliku kiriku vastu, suurenev indulgentside müük ning Martin Lutheri teesid, tõi kaasa usupuhastuse ehk reformatsiooni, mis viis poliitiliste, kultuuriliste, majanduslike ja usuliste uuendusteni.Arenes välja uuskõrgsaksa keel, toimus kirikuvarade võõrandamine ning kujunesid katoliiklikud ja luterlikud rühmad. (Augsburgi usurahu). Inglismaal kuulutati kirikupeaks kuningas ja Lääne-Euroopas levis kalvinism. Katolik kirik polnud sellega rahul, seetõttu taheti oma positsiooni tugevdada- sai alguse vastureformatsioon.Rajati mungaordud ja lõpetati indulgentside müük, toimusid ususõjad ning nõuti tsölibaati. Üritati igal võimaluses kindlustada oma ühtsust. Inimeste seas muutus usk teisejärgulisemaks. Teadlased tegid suuri avastusi. Kopernik avastas heliotsentrilise maailmapildi
3.Konfirmatsioon e. leer luteri kirikus pole see kohustuslik. Ainult siis on vajalik, kui tahetakse abielluda. 4.Kiriklik abielu, laulatus. 5.Ordinatsioon vaimulike ametisse pühitsemine. Ainult kirikutegelaste puhul. 6.Patukahetsus, pihtimine ainult katoliikluses. 7.Viimane võidmine enne surma tehakse surija ihule pühitsetud veega ristimärgid, et hing paremini vabaneks. Ususõjad Euroopas (16-17 saj). Saksamaa. 1525. a. talurahva sõda. 1530. a. Augsburgi usutunnistus. 1555. a. Augsburgi usurahu. Briti saartel konflikt 17. saj. Euroopa riikidest kõige hiljem. 1640.-1660. a. Inglise revolutsioon, selle käigus 1649- 1660 Inglismaa Vabariik. Juhtkohal oli Oliver Cromwell. Inglismaa vallutas Iirimaa. Usuline konflikt kestab tänini. Iirlased on vanim katoliiklik rahvas. Iirimaal oli terav konflikt kuni Iirimaa iseseisvumiseni. 6 põhjapoolset Iiri krahvkonda jäid okupeerituks ning on siiamaani. Prantsusmaa. 1572.-1598. a. suur kodusõda
aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa 4. Varakeskaeg (5.-11.saj) 1) Frangi riigi teke - Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaalsuhete kujunemise
kuurvürst - riigivürst, kellel oli õigus valida kuningat Konstanzi kirikukogu - kirikukogu, kus taastati paavstivõimu ühtsuse 95 teesi - 95 ladinakeelset lauset patukaristuse kustutamise kohta(Matrin Luther) pildirüüste - rahavahulk kiskus kirikutes maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need anabaptistid - taasristijad; arvasid etpole vaja ei iiblit ega ülikooli ning, et kõik täiskasvanud peaks uuesti ristima Augsburgi usutunnistus - uus usutunnistus, mis määratles luterluse põhiseisukohad ja lut. kirikuteenistuse alused predestinatsiooniõpetus - ühed määratud õndsaks saama, teised hukatusele(Calvin) Rooside sõjad - Inglismaa dünastiline kodusõda manufaktuur - põllumajanduslik suurettevõte Tähekoda - erakorraline kuningakohus relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks tarastamine - põldude muutmine karjamaadeks, mis piirati püsttarade, hekkide või kraavidega
AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev.
valitses 1509-1547 • Kuningal ei olnud meessoost troonipärijat, nõudis lahutust • 1534 kuulutati kuningas Inglise kiriku peaks, loodi anglikaani kirik, mis ei allunud Roomale • Kõik kloostrid suleti, nende varad konfiskeeriti. • Jumalateenistusi eriti ei muudetud Vastureformatsioon • Katoliku kiriku võitlus usupuhastuse vastu igal võimalikul viisil • Jesuiitide ordu asutamine • Ignacius Loyola (1491- 1556) Ususõjad ja usurahud • 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. • 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8 kodusõda usu tõttu. • 1572- Pärtliöö- ainult Pariisis mõrvati 2000 hugenotti ( kalvinisti) • Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 • Pildirüüste • 1618-1648 Kolmekümneaastane sõda Katoliiklikud ja protestantlikud riigid Usupuhastus Eestis • 1524-1525 rändjutlustajad Saksamaalt (M.Hofmann)
tunta puudust ja seda ei valmistatagi enam." (Jr 31:33) PILDID: Seaduselaegas Kirik, kus laegast hoitakse KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Tamm, H. (2013). Etioopia- maa, kus aeg käib teisi radu. Vali uudised. Loetud aadressil: http://www.jkrk.ee/joomla/index.php? option=com_content&view=article&id=1708:etioopia402&catid=88&Itemid=99 2. Uudistetoimetus. (2009). UUDIS: Etioopia ortodoksi kirik toob Vana Testamendi seaduselaeka avalikkuse ette. Meie Kirik: Augsburgi Usutunnistuse Seltsi väljaanne. Loetud aadressil: http://www.meiekirik.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=856&Itemid=1 3. Altosaar, A. (s.a). Seeba kuninganna maal. Maailma Vaade. Loetud aadressil: http://www.maailmavaade.ee/nr-20/seeba-kuninganna-maal
Giorgione Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Venezia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks elukäik Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida kohalikku kunstielu Aastal 1533 nimetas SaksaRooma keiser Karl V Tiziani oma õuemaalijaks Aastal 1545 sai Tizian paavst Paulus IIIlt kutse tulla Rooma Seal tutvus ta Michelangeloga Aastal 1547 sai Tizian kutse ilmuda Karl V õuemaalijana Augsburgi riigipäevale Teist korda viibis ta Augsburgis aastatel 15501555 looming Tizian viljeles usu ja mütoloogiaainelist kompositsiooni ning portreemaali Tema portreede põhjal tolleaegsetest valitsejatest ja teistest tuntud isikutest saame otsustada nende välimuse üle Ta on jäädvustanud Karl V, Paulus III, Prantsusmaa kuninga François I ja Hispaania kuninga Felipe II ,,mees kindaga" Click to edit Master text styles Second level
Inglise kiriku lahkumist Rooma kiriku alt tähistas supremaatiaakt. Reformatsiooni tekke ja leviku mõju: Majandusele kaubandus arenes. Rajati manufaktuure. Kaubalinnad kasvasid. Idamaade kaubad jõudsid ka Euroopasse. Haridusele teadmised looduse ja matemaatika kohta kasvasid. Koolid arenesid. Inimestele enamasti läks rahvas reformatsioonidega kaasa, samas tekkis vastasseise erinevate pooldajate vahel. Mõnes kohas jäid inimesed reformatsioonide tõttu tööta. Augsburgi usutunnistus ja usurahu Usutunnistus võeti vastu 1530. aastal. Kuna lindprii Martin Luther ei saanud osaleda oli eestvedajaks Philipp Melanchthon. Leidis, et katoliku missa asemel peaks olema jumalateenistus, mis on emakeeles. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ja säilmete kummardamine. Kirikupeaks oli riigivalitseja. Augsburgi usurahu võeti vastu pärast kahte sõda Schmalkaldeni Liidu ja keiser Karl V, mille kaotas keiser
Millised riigid olid koloniseerimise eesotsas? Millisest kahest riigist said tõelised kolonisaatorid17 sajandil? Columbus, Polo, Vespucci, Magalhaes olid maadeavastajad Riigid koloniseerimise eesotsas olid Inglismaa, Holland, Prantsusmaa. Hispaania ja Portugal 37. Kuidas suhtusid eurooplased Ameerika kõrgkultuuridesse? Ameerika tsivilisatsioon oli enne eurooplaste külastust korras kui peale seda eurooplased hävitasid nende tsivilisatsiooni. 38. Reformatsioon, Martin Luther, protestantism, Augsburgi usurahu, Pärtliöö, Reformatsioon ehk usupuhastus Martin Luther pani käivitas reformatsiooni Protestantism ehk kõik katoliku kirikust lahku löödud usuvormid Augsburgi usurahu 1555. aastal ,,Kelle võim selle ka usk" Pärtliöö 1572. aasta üks verisemaid öösi, kus tapeti umbes 20000 Prantsusmaa protestanti.
-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaalias), ristisõjad (12.-13. saj.), gooti stiili valitsemisaeg (alates 12. saj.), Hastingsi lahing (1066. a., normannid tungisid Inglismaale), must surm (1348.-1349. a.), kerjusmunaordude rajamine, kirikulõhe (1054. a., tekkisid Kreeka katoliku kirik ja Rooma katoliku kirik) Hiliskesaeg Rooside sõda (1455.-1485. a.), reformatsioon, Columbuse reis (1492. a.), Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine, reformatsioon, Lääne-Rooma riik kadus (476. a.) Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, Sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa ISLAMI USK JA KULTUUR Aeg on 7. sajand ja rajaja on Muhamed. Pühaks raamatuks on ,,Koraan".Selle järgi elavad kõik, seal on seadused, palved, ettekirjutused, moraalid ja käitumisreeglid
44. Suurte maadeavastuste konspekt. Kellel on, kellel pole.. 45. Ava reformatsiooni mõiste Kiriku ja ühiskonna muutmine, sh valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. 46. Nimeta 3 reformatsiooni põhjust. Renessanssi ja humanismi levik Kirikuisade patune eluviis Ilmalikud valitsejad soovisid kirikut endale allutada 47. Kus ja millal algab luterlik reformatsioon? 31.okt. 1517 a, Wittenbergis 48.Augsburgi usutunnistus ja usurahu. 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 49. Kalviniste nimetati Prantsusmaal; Inglismaal ja Põhja-Ameerikas ning Šotimaal? Prantsusmaal-hugenotid Põhja-Ameerikas-puritaanid šotimaal-brespüterlased 50. 5. Täida tabel. (erinevad variatsioonid)
- kirik on rikas ja toretsev - jumalateenistus on ladina keeles - puudusid emakeelsed piiblid M. Luther - tema arvates kirik peaks olema lihtne, vaimne keskus - tahtis, et piibel oleks tõlgitud paljudesse keeltesse - väitis, et kirik ei saa patte andeks anda, ainult jumal saab seda teha - 1517 ( reformatsiooni algus ) - algavad ususõjad: katoliiklaste ja protestantide ( luterlaste ) vahel - Augsburgi usurahu - kelle võim ( valitsus ), selle usk - Augsburgi usutunnistus - luterlus ehk protestantism 1. Kõige kõrgem autoriteet on piibel. 2. Emakeelne piibel ja jutlus. 3. Sakramentidest jäävad alles ristimine ja armulaud. 4. Kirikupeaks on ilmalik valitseja. 5. Loobumine pühakutest. 6. Ei nõua vaimulikult tsölibaati ( võivad abiellud ). 7. Kaotatakse kloostrid ja mungaordud. 8. Kirikuvarad võõrandati. * Šveits - läheb ref. kaasa - Calvin ( mees ) ---- Kalvinism
annaabi.ee 
