Ateismist Eestis
aprillis sulges valitsus ka Tööliste Kultuur-Haridusliku Ühingu enda.
Tartu Tööliste Esperanto- ja Kultuuriühing
rajati 1932. aasta sügisel ning sai tegutseda vaid 1933. aasta juunini, mil seda
tabas sama saatus, mis eelpoolmainitud ühingutki. Ühing propageeris energiliselt
marksismi-leninismi, kuid varjas oma tegevust esperanto keele õppimise sildiga.
Ühingu juhtkonnal olid sidemed “Humanitase” liidri Audovaga, samuti EKPga,
ning ta tegutses kommunistide suunamisel. Seega oli tegu EKP katsega
propageerida oma ideoloogiat legaalse ühingu varjus. Märkimisväärne on siin
see, et esperantot käsitleti ühingus “mitte sihi, vaid abinõuna”. See on üks-
üheselt aplitseeritav ka ateismile ning kinnitab veendumust ateismi kui vahendi
rolli kohta Eestis.
Üldiselt oli EW-aegne ateistlik argumentatsioon jõhker ning argumenteeritud
arutelust oli asi kaugel
annaabi.ee 
