Organismi individuaalne areng
Nii taimede kui ka loomade
embrüonaalne areng allub biogeneetilisele reeglile. Selle kohaselt meenutab arenev
embrüo oma evolutsiooniliste eellaste looteid. Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus
kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimise paari
arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada väärarenguga last, tuleb
sel perioodil erilise hoolega järgida tervislikke eluviise.
Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis atseselt või moondeliselt. Viimane
jaguneb omakorda veel täis- ja vaegmoondeks. Sünnijärgses arengus läbitakse juveniilne
elujärk, sigimisvõimeline periood ja vananemisperiood. Iga organismi vananemise algus
ja eluiga on määratud geneetiliselt, kuid seda võivad mõjutada ka keskkonnategurid.
Inimesel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Bioloogiline surm saabub esmaabi
puudumisel hiljemalt viis minutit pärast kliinilist surma. Koos bioloogilise surma
annaabi.ee 
