ASTRONOOMIA UURIMISMEETODID. TELESKOOP. TÄHISTAEVA VAATLEMINE
jms) saame teada suunates valguse tugevust ja spektraalkoosseisu mõõtvate aparaatidega
varustatud teleskoobi mingile tähele.
Maapealsele vaatlejale on loodus jätnud Universumi imetlemiseks väga kitsa pilu, mis on
silmaga nähtav valgus.
Astronoomia uurimisvaldkonda on laiendanud atmosfääriline astronoomia, mis sai alguse
1960.aastatel, mil algasid vaatlused kosmosest.
Teleskoop (teleoskopeo) riistapuu kaugele vaatamiseks. (Atronoomiline pikksilm).
Koosneb optikasüsteemist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nii, et
teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata.
Ilma sellise mehhanismita oleksid vaatlused suurema teleskoobiga põhimõtteliselt võimatud.
Teleskoobi võimsust määrav optikasüsteemi põhiosa on objektiiv. See võib koosneda
läätsedest(refraktor-teleskoop) või peeglitest(reflektor-teleskoop). Esineb ka segatüüpe.
( Kiirte käik joonis 7
annaabi.ee 
