Füüsikast tänapäeval ja füüsika põhiprintsiibid
Aja ja ruumi
omadustega on otseselt seotud relatiivsusprintsiip. Klassikalises füüsikas väljendab seda Galilei
relatiivsusprintsiip, mis üldistatud kujul on ka Einsteini erirelatiivsusteooria üheks nurgakiviks.
Teiseks nüüdisaegse füüsika põhiprintsiibiks on aine ehituse atomaarse struktuuri tunnustamine.
Vastavalt tänapäevase füüsika seisukohtadele koosneb aine molekulidest ja molekulid omakorda
aatomitest. Kuigi atomistlikud ideed on pärit juba iidsetest aegadest, jõuti täielikule
veendumusele aine struktuursuses alles XX sajandil.
Kvantnähtuste tõenäosuslikku olemust väljendab kõige selgemini Heisenbergi määramatuse
printsiip. Selle printsiibi järgi ei saa ükski osake viibida olekus, kus näiteks tema impulsil ja
koordinaadil oleks ühel ja samal ajal täielikult määratud täpne väärtus. Makroskoopliste kehade
liikumise korral määramatuse printsiibil praktilist tähtsust ei ole.