Valguslained
nii, et spektri üksikud osad peaaegu ei kattu, nim spektraalaparaatideks. Spektraalaparaadi põhiosaks
on prisma või difraktsioonvõre. (j14). Kui aine aatomid saavad mingil viisil juurde energiat (nt
kuumutamisel), lähevad nad ergastatud olekusse ja tulles tagasi põhiolekusse kiirgavad footoni.
Kiirgusspektreid on 3 liiki: 1)pidevspektrid tekivad kuumutatud, tahkete kehade, vedelike ja tihedate
gaaside kiirgamisel 2)joonspektrid annavad atomaatses gaasilises olekus olevad gaasid madalal rõhul
/nt:/ naatrium annab 2 kollast joont 3)ribaspektrid annavad molekulaarses gaasilises olekus olevad
ained. Lastes valge valguse läbi külma mittehelendava gaasi, tekivad pideva spektri taustal tumedad
joones, mille asend selles spektris vastab täpselt selle gaasi kiirgusspektri joonte asendile. Saame
neeldumisspektri. (j15). Aine keemilise koostise kindlakstegemist selle kiirgus- või neeldumisspektri
järgi nim spektraalanalüüsiks.
annaabi.ee 
