Ateismist Eestis
poolt.
Karjahärm ja Sirk on seisukohal, et “on päris selge, et rahvuslik ärkamine polnud
mingi ühekordne akt, vaid esmajoones liikumine, mis uusi põlvkondi haarates
vajas üha uute “äratajate” ilmumist. Rahva omaalgatused vajasid hooldamist ka
pärast seda, kui 1880. aastatest alates hakkas rahvuslus eestlaste juures
tärkama massiliselt”. Seda mõtet ateistlikus kontekstis interpreteerides võiks
järeldada, et sotsiaaldemokraadid tegid XX sajandi alguses oma esimese
ateismipuhanguga katse süstida eesti rahvuslikku identiteeti nii sotsialismi kui ka
ateismi.
Jääb mulje, et 1905. aasta revolutsiooni päevil väljendatud sotsialistide põhimõte
“on vaja võidelda kiriku võimu ja religioosse ideoloogia vastu” pani pikkadeks
aastateks paika ateistliku argumentatsiooni kõrgeima taseme. Keskseks teemaks
saab “usu reaktsioonilisuse paljastamine”, mida viidi läbi materialismi
tutvustavate teoste eesti keelde tõlkimise ning sotsialistlikke ideid kandvate