Ateismist Eestis
informatsiooni ise, vaid võtab selle teistelt teadustelt.
Teaduslik ateism on üldjoontes jagatud järgmisteks alaliikideks: 1. Religiooni
teaduslik uurimine a) religioonifilosoofia b) religioonisotsioloogia c)
religioonipsühholoogia d) religioonilugu 2. Religioonikriitika 3. Ateistliku
hariduse teooria 4. Ateismiajalugu
Eestis oli aktiivselt oli esindatud religioonisotsioloogia, mis oli peamiselt
esindatud TPI filosoofiakateedri ateismialaste töödes.
Üks enimlevinud käsitlustest oli ka religioonilugu, nähtavasti johtus see poliitilise
korra muutusest põhjustatud vajadusest uue ajalookirjutuse järele - paralleelselt
muu ajalooga tuli ümber kirjutada ka kiriku, religiooni ja ateismi osa Eesti
kultuuriloos. Et kirikuajaloolise käsitluse üks peamisi funktsioone oli kiriku
halvustamine minevikufaktide interpreteerimise läbi ja saadud andmete
edastamine vulgaarateismi tarvis, on mõistetav, miks selles valdkonnas leidis