Ateismist Eestis
loodusteaduste infole tuginedes. Ta peab ateismi mingil määral sünteetiliseks
teaduseks ja nimetab veel, et teaduslik ateism ei loo maailmavaatelist
informatsiooni ise, vaid võtab selle teistelt teadustelt.
Teaduslik ateism on üldjoontes jagatud järgmisteks alaliikideks: 1. Religiooni
teaduslik uurimine a) religioonifilosoofia b) religioonisotsioloogia c)
religioonipsühholoogia d) religioonilugu 2. Religioonikriitika 3. Ateistliku
hariduse teooria 4. Ateismiajalugu
Eestis oli aktiivselt oli esindatud religioonisotsioloogia, mis oli peamiselt
esindatud TPI filosoofiakateedri ateismialaste töödes.
Üks enimlevinud käsitlustest oli ka religioonilugu, nähtavasti johtus see poliitilise
korra muutusest põhjustatud vajadusest uue ajalookirjutuse järele - paralleelselt
muu ajalooga tuli ümber kirjutada ka kiriku, religiooni ja ateismi osa Eesti
kultuuriloos. Et kirikuajaloolise käsitluse üks peamisi funktsioone oli kiriku