Ristisõjad
ristisõda.
Ristisõdijate eesotsas oli lorraine. Esimeses ristisõjas oli ligikaudu 40k meest. Teel pühale
maale langes ristisõdijate kätte edessa ja antiookia ning 1099 juulis pärast kuuajalist piiramist
ka jeruusalemm.
Eduka sõja järel moodustati pühal maal neli ristisõdijate haldusüksust: jeruusalemma
kuningriik, tripolise ja edessa krahvkond ning antiookia vürstiriik. Igal maal jagati maa
läänideks ja esimeseks senjööriks sai jersuusalemma kuningas. Oma valduste kaitseks asutasti
kolm vaimulikku rüütliordut: templipordu, johanniitide ordu ning saksa ordu.
ikonioni sultanit ja fatimiidide kaliifi huvitas aga hoopis konstantinoopol mitte jeruusalemm
ning see viis nende vahelise vaenu haripunkti, mille tagajärel edessa kaotas aastal 1144.
Teine ja kolmas ristisõda.
Osales 2 euroopra riiki. Saksamaa ja prantsusmaa. Teist ristisõda võib pidada tervikuna
kristlaste suureks nurjumiseks, seda nii sõjalises kui poliitilises tähenduses.
annaabi.ee 
