Eesti kergejõustiku ajalugu
Otsustati, et staadioni asukohaks saab endise
tapamaja tagune, üle jõe asuv kõrgem heinamaa. 1924. aasta kevadel toimusid staadioni
rajamisel esimesed talgud.
Lõpuks, 15. juunil 1930. aastal võidi pidada Paide uue staadioni avavõistlused. Tööd
staadionil ei oleks tohtinud sellega lõppeda, sest väljak vajas igal aastal jooksvat
hooldamist. Samuti ei olnud tribüüne, neid asendas mõni rida vaiadele löödud laudu.
Nii juhtuski, et juba mõne aasta pärast, kui esialgne asutamisvaimustus oli lahtunud, jättis
vaeva ja pingutustega rajatud jõetagune spordiplats üsna mahajäetud mulje. Süngetel
okupatsiooniaastatel jäid Paide staadioni rajad muidugi veel enam rääma.
Paide staadioni kõrval ei saa jätta nimetamata veel ühte keskset kohta Paide Vallimäge.
Siin sai pargiteedel 100 meetrit joosta peaaegu viiel normaallaiusega rajal. Rajakate oli
kokkutambitud peentest kividest ning ringteel oli tõuse ja langusi. Kõva rajakate lõhkus
naelikuid