MRP, baaside leping, okupeerimine, repressioonid, sundindustrialiseerimine, kollektiviseerimine, vägivallapoliitika
ohustatust. 1934. Aastast võimul olnud kitsas kildkond hakkas otsima võimalust oma
sotsiaalse kandepinna laiendamiseks. Oluliseks sündmuseks Eesti siseelus oli
baltisakslaste lahkumine. Seitsme kuuga lahkus umbes 14 000 inimest,
baltisakslaste kõrval ka eesti soost kadakaid. Jätkuv sõjategevus Euroopas süvendas
Eestis majandusraskusi. Need raskused aktiveerisid pahempoolseid ringkondi, kes
asusiid looma kontakte Punaarmee ja Nõukogude saatkonnaga. NSV liit suhtus
alguses sellesse eitavalt.
Välispoliitika: Pärast lepingu allkirjastamist sattus eesti välispoliitika sõltuvusse
Nõukogude liidust. Sõda piiras suhtlusvõimalusi lääneriikidega. Aktiveeris Eesti
koostöö Läti ja Leeduga, kes pärast analoogse abistamise lepingule allakirjutamist
sattusid samasse olukorda. Tihenesid Eesti suhted NSV Liiduga. Süvenesid ka kahe
maa vahelised majandussuhted
annaabi.ee 
