Jakob Hurt
suurüritustes. Esindas Eesti Aleksandrikooli peakomiteed ja Eesti Kirjameeste Seltsi,
mille presidendina sattus ta tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning 1880.
aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele.
Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine.
1888. aastal alustas Jakob Hurt suurt kogumisaktsiooni, mis kujunes üldrahvalikuks
ürituseks (üle 1400 koguja pea kõikjalt Eestist ja eesti asundusist Venemaal). J. Hurda
vanavarakogu. on hoiul ERA-s. Pensionile siirduda õnnestus alles 1902. a. alguses.
Soomlaste abiga algas töö rahvaluulekogude publitseerimisel, üksteise järel ilmusid
trükist mitmed uurimused. Jakob Hurt suri Peterburis ja maeti tohutu rahvahulga
osavõtul Tartu Maarja kalmistule
Lydia Koidula on lausunud kuldsed sõnad : "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja
soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja auus meel teistele teed valgustab. Tema täis