Maavärinad
maavärinat ja vulkaanipurset."(Muranov1986:163)
Seda nähtust püüti kaua lahendada ning lõpuks lahendas selle akadeemiks J. Konovaalov, kes
jõudis järeldusele, et kunigpriimula suusda õitseda kõrgsagedusega ultraheli võnked, mis
eelnevad maavärisemisele ja vulkaanipursetele.
Kui jättes kõrvale ennustamised ja muud ennetamise faktid, siis on olemas väga täpne ja rohkelt
informatsiooni andev mõõteriist seismograaf.
,,Seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asuhkoht, kolde sügavus jmt. Seismograaf
registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismelised lained seismogrammina."(Ülle
Liiber, powerpoint esitus)
Seismograafi tõõpõhimõte jaguneb kaheks osaks, kus esimene on tavaliselt paberriba, millele
võnkumised kirjutatakse ja see on otseselt sõltuv Maapinna liikumisest. Teine osa aga koosneb
kirjutussulest, mis isoleeritakse nii palju kui võimalik maavärinate tõugetest. Selleks on näiteks
vedru otsa pandud fikseeritud raskus.