Elektromagnetlainete sagedusvahemiks: punane
peamine värv valguses. Tema lainepikkus on u 620-760 nm.
Loodus:
Kuna me punast värvi valgust näeme, siis järelikult ta läbib atmosfääri. Kui valgus jõuab Maa
atmosfääri ning pinnale, siis valguskiired peegeldub maapinnalt, veelt, kividelt jt objektidelt.
Atmosfääri läbimist takistavad osoonikiht, pilved.
Astronoomias tõlgendatakse spektriklassi tähti ,,punasteks tähtedeks". Marssi nimetatakse
punaseks planeediks täna raudoksiidi tõttu tekkivale punakale pinnale. Astronoomiliseed
objektib, mis liiguvad jälgijast eemale näivad punase nihkena. Jupiteri pind näitab ,,Suurt
punast laiku" planeedi ekvaatorist lõuna pool, mida arvatakse olevat tormiks.
Oksüdeerunud veri paistab punasena tänu oksüdeerunud hemoglobiinile.
(http://en.wikipedia.org/wiki/Red#In_nature )
Läbi ajaloo on punast värvi saadud põhiliselt ookermuldasid ja raudoksiite kasutades. On ka
kasutatud meritigusid ja korsenilltäisid aga ka veripuud ning siiltsesalpiiniat.
(http://et.wikipedia