Merkuur pöörleb aga väga aeglaselt. Võimalik, et tema rauast tuum on püsimagnet. Teine hüpotees seletab Merkuuri magnetvälja tehet päikesetuule mõjuga. Täpsemalt midagi öelda on raske, sest planeetide magnetväljade tekkepõhjused, pole seni veel kaugeltki selged. Merkuur on andnud oma osa ka füüsika arengusse. Tema orbiidi periheeli nihke uurimine on üks tugevaimaid argumente Albert Einsteini loodud üldrelatiivsusteooria paikapidavuse kasuks. KASUTATUD KIRJANDUS "Astronoomialeksikon". "Kosmose uurimine". "Horisont". http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/merkuur.htm Referaat Merkuur Nimi: Janek Käsper Teema: Planeedid Klass: 4.a Õpetaja: Tiina Haavistu Tallinn 2010
7 Kasutatud kirjandus · www.space-facts.com/the-moon · ENE Kuu (1985 1990) · http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/box02.html · www.forte.delfi.ee/news/kosmos/paev-mil-luna-3-heitis-esimese-pilgu- kuu-varjatud-kuljele.d?id=66855103 · http://history1900s.about.com/od/1960s/p/firstmanmoon.htm · http://www.space.com/16758-apollo-11-first-moon-landing.html · Astronoomialeksikon - Heino Eelsalu (1996) · Universum Peep Kalv ja Rein Veskimäe (1997) 8 9
Marsi atmosfäär on hõre, 95% süsinikdioksiidi ja leidub ka veeauru hapnikku ja vesinikku. Ekvaatoril muutub temperatuur vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib see langeda kuni -133C-ni. Raskusjõud on seal 2,7 korda väiksem kui Maal. Marsi kaaslased on Phobos , keskmise läbimõõduga 22 km ja Deimos keskmise diameetriga vaid 13 km. Kasutatud kirjandus: Marss. Planeet, kus on elu? Ü.-I. Veltmann, "Valgus", Tallinn 1968 Eesti Entsüklopeedia 6. köide "Valgus" Tallinn 1992 Astronoomialeksikon, Heino Eelsalu, Eesti Entsüklopeediakirj. 1996 Universum, koostanud-toimetanud Rein Veskimäe, Tallinn 1998
Marsi atmosfäär on hõre, 95% süsinikdioksiidi ja leidub ka veeauru hapnikku ja vesinikku. Ekvaatoril muutub temperatuur vahemikus –73 kuni +16ŗC. Poolustel võib see langeda kuni -133ŗC-ni. Raskusjõud on seal 2,7 korda väiksem kui Maal. Marsi kaaslased on Phobos , keskmise läbimõõduga 22 km ja Deimos keskmise diameetriga vaid 13 km. Kasutatud kirjandus: Marss. Planeet, kus on elu? Ü.-I. Veltmann, "Valgus", Tallinn 1968 Eesti Entsüklopeedia 6. köide "Valgus" Tallinn 1992 Astronoomialeksikon, Heino Eelsalu, Eesti Entsüklopeediakirj. 1996 Universum, koostanud-toimetanud Rein Veskimäe, Tallinn 1998.
meteoriidis on tegemist hoopis puhtgeoloogiliste moodustistega. Nii sellele kui ka kõigile teistele väidetele on oletatavate elujälgede leidjad kõvasti vastu vaielnud. Poleemikat jälgides on selge, et lõplikku otsust on selles küsimuses ikka veel vara teha. Võib vaid nentida, et esialgne optimism on taandunud. Kasutatud kirjandus : Marss. Planeet, kus on elu? Ü.I. Veltmann, "Valgus", Tallinn 1968 Eesti Entsüklopeedia 6. köide "Valgus" Tallinn 1992 Astronoomialeksikon, Heino Eelsalu, Eesti Entsüklopeediakirj. 1996 Universum, koostanudtoimetanud Rein Veskimäe, Tallinn 1998 http://www.aai.ee/planets/nineplanets/mars.html http://www.solarviews.com/eng/mars.htm http://www.obs.ee/astro/pathfinder/ http://www.obs.ee/astro/surveyor/ http://www.epl.ee/?artikkel=351509 http://et.wikipedia.org/wiki/Marss_(planeet) http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$5205 http://en.wikipedia.org/wiki/Mars http://mars.jpl.nasa.gov/
Niiviisi saadakse Jupiteri keskmiseks tiheduseks 1,34 vee tihedust (Maa vastav näit on 5,52). Raskusjõud on Jupiteril 2,8 korda suurem kui Maal. Kui astronaudid kunagi külastaksid Jupiteri, siis nad peavad arvestama, et Maalt äralennuks vajalik kiirus (paokiirus) on 11,2 km/s, aga Jupiterilt lahkumiseks on vaja kiirust 61 km/s. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eelsalu, H. Astronoomialeksikon. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996. 2. Eesti Entsüklopeedia. 6. köide. Tallinn, Valgus, 1992. 3. Veltmann, Ü. Marss. Planeet, kus on elu? Tallinn, Valgus,1968. 4. Veskimäe, R. Universum. Tallinn, Loodusajakirjad, 1998. 13
Are Põhikool Päikesesüsteem Koostaja: Vivian Praks 9.klass Juhendaja: Kersti Tiimus Are 2009 Sisukord Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad...
annaabi.ee 
