ASTRONOOMIA UURIMISMEETODID. TELESKOOP. TÄHISTAEVA VAATLEMINE. Astronoomia uurimismeetodiks on vaatlus. Kuni 17.sajandi alguseni oli astronoomi põhiliseks instrumendiks vaatleja silm, selle abiks mõned nurgamõõteriistad. Pärast Galilei pikksilma jätkusid astronoomilised vaatlused juba järjest suurtemate ja paremate pikksilmade ehk teleskoopide abil. Vaatlusmeetodite ja objektide poolest jaguneb astronoomia astromeetiaks ja astrofüüsikaks. Astromeetia tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril. Tänapäeva astronoomia on põhiliselt astrofüüsika, mis uurib taevakehi füüsika meetoditega. Andmeid tähtede kohta (valgusvõimsus, pinna temperatuur, leiduvad keemilised elemendid jms) saame teada suunates valguse tugevust ja spektraalkoosseisu mõõtvate aparaatidega varustatud teleskoobi mingile tähele. Maapealsele vaatlejale on loodus jätnud Universumi imetlemiseks väga kitsa pilu, mis on silmaga nähtav valgus.
Astronoomia 1. Mida nimetatakse Astronoomiaks? Teadus taevakehade ja nende süsteemide tekkest, ehitusest, arengust ja liikumisest. 2. Kuidas jaguneb astronoomia? Astromeetia, taevamehaanika, astrofüüsika, kosmogoonia, kosmoloogia 3. Pöördelisi hetki? Maa tehiskaaslane 4.10.57 / Esimene inimene kosmoses 12.04.61 / Esimene inimene kuul 20.07.69 4. Astronoomia kolm iseärasust? Passiivne iseloom; Maa ise on keerulises liikumises; mõõdetakse nurki, arvestatakse kaugusi ja suurusi 5. Palju tähti näeb silmaga? Ligikaudu 3000 6. Palju on tähtkujusid? 88 7. Mis on tähe suurus