Tähtede vanuriiga
võimaluseni tihedas elektrongaasis ja tulemusena täheaine neutroniseerub pidevalt.
Eespool kirjeldatud nähtus leiab aset supernoova sisemuse suure kiirusega kokkuvarisemise
puhul. Sekundi murdosa jooksul täheaine neutroniseerub ja lõpuks on aine suurima võimaliku
tihedusega, mida saab üldse ette kujutada- ühtlaselt mandunud neutronpudruna, kus tähe
keskmine tihedus on aatomituuma tiheduse suurusjärgus, s.t. 10(astmes 14)- 10(astmes15)
g/cm (kuubis).
Pärast plahvatamist supernoovana jääb kunagisest suure massiga tähest järele väike, Päikese
massiga neutrontäht, mis pöörleb väga kiiresti ning millel on tugev magnetväli. Neutrontähe
raadius on vaid 10 km. Päikesega võrdse massi korral peab tema tihedus olema kolossaalne.
Parim võrdlus: kui suruksime kogu inimkonna ühte kuupsentimeetrisse, siis saaksime
neutrontähe tiheduse. Neutrontähte ei ole võimalik maapealsete teleskoopidega avastada isegi