1. Katseandmete põhjal leitakse: 1) vedeliku voo kiirus w, m/s; 2) Re arvu väärtus; 3) rõhukadu p, Pa (katse käigus mõõdetud rõhulangu H põhjal); 4) Eu kriteeriumi väärtus; 5) sirge toru hõõrdekoefitsiendi väärtus (valemi (1.1) järgi) ja iga uuritud toruosa kohttakistuskoefitsiendi väärtused (valemi (1.2) järgi); 1.5.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi (1.12) või (1.13) abil; 1.5.3. Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused (kas graafiliselt või arvutuslikult) 1.5.4. Teades ja Re (või Eu) väärtusi ja kasutades Joonist 1.1 või 1.2, hinnata katses uuritud sirgete torude kareduse e väärtusi. 1.5.5. Võrrelda eksperimendi tulemusi kirjandusandmetega ning esitada töö kokkuvõte. 2. Mõõtmised Vee Torustik maht Aeg Vee Vee nivoo kõrgus piesomeet-
4.Lõikekiirus(vc,m/min) : 5. Lõikeaeg (Ts,s) : L = tera poolt detaili töötlemisel läbitud teepikkus. 6. Eemaldatud materjali määr(Q) : 7. Lõikevõimsus puurimisel : PL= D · Fn · kvcfs ·v /240 · 10 3 Kus: kvcfs – erilõikejõud puuri serval. Antud: 1. Erilõikejõud: kc0.4 = 2000 N/ mm2 2. Astmenäitaja: mc= 0,25 (astmenäitaja,mis arvestab erilõikejõu sõltuvust lõigendi paksusest). 4. Detaili valmistamisoperatsioonid: Detail valmistatakse ühe paigaldusega. Paigaldus: Siire 1: Otspinna koorivtöötlus. Kasutatav terik: Coromant Capto CNMG-120408-PM (Sandvik-coromant): 7 Sobib piki- kui ristitreimiseks. Lõike pikkus: 25mm Läbimite arv : 2
y = -15 + 3*6,14 y = 3,42 · Lahendus liitmisvõttega ( ära tuleb kaotada esmalt üks tundmatu , et teist saaks välja arvutada ) y = -15 + 3x * 4 y = 28-4x *3 7y = 24 y = 3,42 ( kui üks muutuja on arvutatud , siis saadus väärtus tuleb panna ükskõik kumba võrrandisse , arvutamaks teist muutujat ) 3,42 = 28 4x 4x = 3,42 28 x = 6,14 6. Leidke astmenäitaja 4x = 22657 ; 3x = 222 ; 14x = 3841 4x = 22657 x = log 22657 : log 4 = 7,23 3x = 222 x = log 222 : log 3 = 4,918 14x = 3841 x = log 3841 : log 14 = 3,127 7. Ettevõtte aastane toodangu maht on 1 800 000 kr , keskmine iga- aastane juurdekasv on 6%. Kui suur on ettevõtte toodangu maht 5 aasta pärast? Kasutada tuleks valemit x = a* ( 1 + p/100 )n x keskmine iga aastane juurdekasv a - algsumma p protsent n aastate arv
a a = n b b Hariliku murru astendamisel tuleb astendada eraldi nii lugeja kui ka nimetaja. Hariliku murru juurimine a a = b b Hariliku murru juurimisel tuleb nii lugeja kui ka nimetaja eraldi juurida. Murrud ja negatiivne astendaja -n n n a b b = = n b a a Negatiivse astmenäitaja kporral tuleb astendada murru pöördväärtus. Negatiivne murd Murd on negatiivne siis kui tema lugeja või nimetaja on negatiivne arv. -a a a = =- b -b b Millal on murdarv positiivne? Harilik murd on positiivne siis kui tema lugeja ja nimetaja on mõlemad kas positiivsed või negatiivsed arvud. -a a = -b b Tehted harilike ja kümnendmurdudega
Hõõrdekoefitsendi saame hõõrdekao valemist (valem 1.1) l ∗ω 2∗ρ ∆ p =ƛ* d ∆ pd 2 h ≫ ƛ= 2 lρω 2 6) Arvutame sirge toru hõõrdekoefitsendi ƛarv väärtuse empiirilise võrrandi (valemi 1.13) järgi, kui Re väärtused on suuremad kui 2300 ƛ=0,316*Re-0,25 valem 1.13 7) Leiame sõltuvuse ƛ=A*Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused. Võtame ƛ’st ja Re’st logaritmi, tulemused Tabel 3 ja tõmbame punktidest sirged läbi. Logƛ ja kogre sõltuvused on toodud joonistel 1-3. Logƛ= logA+mlogRe Zn toru : y = -0,2282x – 0,5871 M=-0,2882 LogA=-0,5871 A=10-0,5871=0,26 PVC toru : y = -0,3706x -0,0217 M=-0,3706 LogA=-0,0217 A=10-0,0217=0,95 Vask toru: y= -0,2489x -0,5153 m=-0,2489 logA= -0,5153
= n b b Hariliku murru astendamisel tuleb astendada eraldi nii lugeja kui ka nimetaja. Hariliku murru juurimine a a = b b Hariliku murru juurimisel tuleb nii lugeja kui ka nimetaja eraldi juurida. Murrud ja negatiivne astendaja -n n n a b b = = n b a a Negatiivse astmenäitaja kporral tuleb astendada murru pöördväärtus. Negatiivne murd Murd on negatiivne siis kui tema lugeja või nimetaja on negatiivne arv. -a a a = =- b -b b Millal on murdarv positiivne? Harilik murd on positiivne siis kui tema lugeja ja nimetaja on mõlemad kas positiivsed või negatiivsed arvud. -a a = -b b Tehted harilike ja kümnendmurdudega
samu muutujaid. Võrrandi põhiomadused: 1) Võrrandi pooli võib vahetada ilma märke muutmata. 2) Võrrandi pooli võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. 3) Üksikuid liidetavaid võib viia võrrandi ühelt poolelt teisele, muutes selle liidetava ees oleva märgi vastupidiseks. Ühe tundmatuga lineaarvõrrandi lahendamine: Avaldist, mis sisaldab ainult ühte liiki tundmatut ja kus tundmatu kõrgeim astmenäitaja on 1 nimetatakse ühe tundmatuga lineaarvõrrandiks. Lineaarvõrrandi lahendamise skeem: 1) Avada sulud või korrutada ühise nimetajaga. 2) Viia muutuja liikmed e. Lineaarliikmed vasakule ja vabaliikmed paremale. 3) Jagada rida lineaarliikme kordajaga. 4) Teha kontroll. 5) Kirjutada vastus. 1. Hulkliikmete korrutamine 1.1. Kahe hulkliikme korrutamisel tuleb ühe hulkliikme iga liige korrutada teise hulkliikme iga liikmega ja tulemused liita. 2
Ottomootoritel on kJ/(kW×h) ja diiselmootoritel kJ/(kW×h). sõltub järgmistest sisepõlemismootori konstruktiivsetest parameetritest ja ekspluatatsioonitingimustest: surveaste, suhe, pöörlemissagedus ja mootori koormusreziimid. Orienteeritud arvustustes võib määrata järgmise empiirilise valemiga [1]: kus proportsionaalsustegur; silindrite arv; silindriläbimõõt, cm; väntvõlli pöörlemissagedus, min-1; liigõhutegur; astmenäitaja. Jahutussüsteem arvutatakse välja tavaliselt ja väärtustel. Vedelikjahutusega süsteemi korral määratakse: veepumba tootlikus, radiaatori jahutuspinna suurus ja ventilaatori valik. Õhkjahutusega mootori korral määratakse silindri ja silindripea jahutusribide pindala. Vedelikjahutusega jahutussüsteemi arvutusalgoritm Jahutusvedelikuks võetakse magevee ja antifriisi (valmistatud etüülglükoosist ning spirtoglütseriinist) segu.
eeldada nende olemasolu, et kirjeldada keemilist reaktsiooni molekulide tasandil. Elementaarreaktsioon toimub eeldatavasti ühes astmes ning ja toimub ainult üks aine üleminek. Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Lihtreaktsiooni järk võib olla 0, 1, 2 või 3 murdarvuline või negatiivne järk näitab, et reaktsioon kulgeb keerukama mehhanismiga Kontsentratsiooni astmenäitaja määrab reaktsiooni järgu antud aine suhtes. Lihtsate reaktsioonide korral on kontsentratsiooni astmenäitajad (b, d reagentide) positiivsed täisarvud. Murdarvuliste ja negatiivsete astmenäitajate esinemine reaktsiooni kiiruse võrrandis annab tunnistust reaktsiooni keerukast mehhanismist. Kolmandast järgust
[4] Profiil: kalibreeritud kuuskant [4] Toormaterjali mõõtmed: 32 x 5970 mm [4] Tooriku mõõtmed: 32 x 490 mm [4] Materjal: C 22 (madala süsinikuga teras C = 0,22%, Si > 0,40%, Mn = 0,55%, Cr > 0,4%, Ni > 0,4%) [4] Kõvadus: 166 HB Margi tähis: 1,0402 [4] Tihedus: 7700 kg / m3 [4] Erilõikejõud kc1: 1500 N / mm2 [9] Erilõikejõud kc0,4: 2000 N / mm2 [9] Astmenäitaja mc: 0,25 [9] 8 6. VALEMID Lõikevõimsuse Pc arvutamiseks on kasutuses valem [5, lk: 338]: 𝑎𝑝 × 𝑓𝑛 × 𝑉𝑐 × 𝑘𝑐 𝑃𝑐 = → (𝑘𝑊) 60 × 103 × 𝜂 ap = lõikesügavus, mm fn = ettenihe, mm / p
(ortodroomne teekond on kõige lühem teekond kahe punkti vahel mõõda WGS- 84 suurringjoont); w õhusõiduki massi arvestav tegur: w=( MTOW /50) Terminali navigatsioonitasu T = p x w, kus T terminali navigatsioonitasu kahe kohaga peale koma (EUR); p terminali navigatsiooniteenuse tasumäär ühiku kohta alljärgnevalt; w õhusõiduki massi arvestav tegur, kus MTOW on suurim stardikaal tonnides; w=(MTOW / 50)n n astmenäitaja, Eestis: 0,5 ja 0,7. 3. Millised on lennujaama lennundusalased tuluallikad? Maandumistasu Õhusõiduki maandumise eest lennuväljal võetakse maandumistasu õhusõiduki maksimaalse lubatud stardimassi (MTOW) iga 1000kg või selle osa eest (EUR). Võimalikus ka vahemikud, et nt MTOW < 20t on üks tasumäär, raskematele lennukitele aga teine. Võib olla allahindlus maandumistasust ning terminali navigatsioonitasust mis kehtib õppelendudele, kui lennuplaanis on märge
14. Aritmeetiline ruutjuur mittenegatiivne arv, mille ruut võrdub antud arvuga. 15. Arvtelg, arvsirge reaalarvude kujutamiseks kasutatav sirge, millel on fikseeritud arvude 0 ja 1 kujutised ning sellega määratud ka teiste reaalarvude kujutised. Alguspunkti ehk nullpunkti, pikkusühiku ning positiivse suunaga varustatud sirge. 16. Astendamine 1. võrdsete tegurite korrutise leidmine, kus an on aste, a astme alus ehk astendatav ja n astendaja ehk astmenäitaja. 2. negatiivse astendaja korral a-n =1/an. 17. Biruutvõrrand neljanda astme võrrand kujul ax4+bx2+c=0. 18. Diagonaal hulknurga kaht mitte ühele küljele kuuluvat tippu ühendav lõik või sirge. Hulknurga kaht mitte ühele tahule kuuluvat tippu ühendav lõik. 19. Diameeter ringjoone keskpunkti läbiv lõik, mis ühendab ringjoone kaht punkti. Sfääri keskpunkti läbiv lõik, mis ühendab sfääri kaht punkti. 20
t1 − aeg teekonna läbimiseks söödahoidlast laudani, s t2 − mahalaadimiseks kuluv aeg, s (𝑡2 = 30 s) t3 − aeg ühest künast teiseni jõudmiseks, s t4 − aeg tagasi liikumiseks väravani, s t5 − aeg tagasi liikumiseks söödahoidlani, s ti − i-nda lõigu kestus, s tl − töö kestus ilma pausideta, s (𝑡𝑙 = 240 s) V − hammasratta ruumala, m3 W − takistusjõud, N Wh − liikumistakistus, N x − astmenäitaja, milleväärtus sõltub töömasina liigist (x=2) xk − koormustegur, 𝑥𝑘 = 𝑃𝑒𝑘𝑣 /𝑃𝑛 xl − lubatav ülekoormatavus α − tegur, mis arvestab pingekadu α = 1,4 γ − kaotegur (püsiv- ja muutuvkadude suhe), 𝛾 = 0,7 δ − materjali tihedus (𝛿𝐹𝑒 = 7874 kg/m3) ηm − ülekande kasutegur täiskoormusel, 𝜂𝑚 = 0,85 ηm1 − mootori kasutegur Pekv korral ηn − mootori nimikasutegur
Kaod suhtelistes ühikutes on seega P 1 + b K2 P= = . (3.4) * Pn 1 + b Vases- ja rauaskadude tõttu tekkiv soojusvoog läbib teel väliskeskkonda trafoõli. Katsete alusel õli ülekuumendustemperatuuri seos kadudega on m õ = const1 P , (3.5) kus const1 on empiiriline konstant ja astmenäitaja m sõltub trafo jahutussüsteemist. Valemitest (3.4) ja (3.5) saame leida õli püsi-ülekuumendustemperatuuri nimikoormusest erineval koormusel m 1 +bK 2 õ =õN . (3.6) 1 +b TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool
Selle korral voolamine algab juba väikestel nihkepinge väärtustel, nagu Newtoni vedeliku puhul, kuid nihkepinge kasvades kiiruse gradiant vedelikus ei kasva lineaarselt, vaid aeglasemalt. Viskoossuse seadust pseudoplastilise vedeliku jaoks saab kirjeldada võrrandiga (3.2.9): m d = µ ' - , (3.9), dn kus n on astmenäitaja (m<1). Sarnast, kuid vastupidist käitumist näitavad dilantsed vedelikud (kõver 7), kus kiiruse gradient hakkab järsult ja mitte-lineaarselt suurenema nihkepinge kasvades. Nende viskoossuse seaduse võrrand omab eelmise võrrandiga sama kuju ainsa erinevusega: astmenäitaja m>1. Herschel-Buckley vedeliku (kõver 5) käitumine nihkepinge kasvades on pseudoelastse ja plastilise vedeliku käitumise kombinatsioone. Viskoossuse seadust saab selle jaoks kirja panna järgmiselt:
Select one: a. ainult lõikeriist b. terik, laast, detail c. ainult ümbritsev keskkond d. ainult töödeldud detail Question 39 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lõiketöötlemise protsessi parameetrite iseloomustamiseks kasutatakse nn. Taylori valemit. Sellest valemist võib teha järgmise järelduse: Select one: a. mida väiksem on valemis kasutatud teriku materjali iseloomustav astmenäitaja m , seda väiksem on lõikekiiruse muutuse mõju teriku püsivusajale b. lõikekiiruse vähendamine vähendab ka teriku püsivusaega c. juba väike lõikekiiruse tõus võib oluliselt vähendada teriku püsivusaega d. lõikekiiruse muutus ei mõjuta teriku püsivusaega Question 40 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Neljakandilise ava saamiseks detailis on otstarbekohane kasutada sari- ja masstootmises: Select one: a. kammlõikamist b
) arv; monomolekulaarsed (nt. A2 2A), bimolekulaarsed (nt. A + B AB; 2A A2), trimolekulaarsed (nt. 2A + B A2B; 3A A3). Reaktsiooni järk kontsentratsioonide astmenäitajate summa reaktsiooni kiiruse (massitoime seaduse) avaldises: I järku reaktsioonid: v = kc; II järku reaktsioonid: v = kc1c2, v = kc2; III järku reaktsioonid: v = kc1c2c3, v = kc12c2, v = kc13. Reaktsiooni järk ühe aine järgi selle aine kontsentratsiooni astmenäitaja reaktsiooni kiiruse (massitoime seaduse) avaldises. I järku reaktsiooni kiiruskonstant (dimensioon t-1): v = kIc, v = -dc/dt; 1 c0 kI = ln t ct ln 2 0.693
) arv; monomolekulaarsed (nt. A2 → 2A), bimolekulaarsed (nt. A + B → AB; 2A → A2), trimolekulaarsed (nt. 2A + B → A2B; 3A → A3). Reaktsiooni järk – kontsentratsioonide astmenäitajate summa reaktsiooni kiiruse (massitoime seaduse) avaldises: I järku reaktsioonid: v = k⋅c; II järku reaktsioonid: v = k⋅c1⋅c2, v = k⋅c2; III järku reaktsioonid: v = k⋅c1⋅c2⋅c3, v = k⋅c12⋅c2, v = k⋅c13. Reaktsiooni järk ühe aine järgi – selle aine kontsentratsiooni astmenäitaja reaktsiooni kiiruse (massitoime seaduse) avaldises. I järku reaktsiooni kiiruskonstant (dimensioon t-1): v = kI⋅c, v = -dc/dt; 1 c0 kI = ln t ct ln 2 0.693
o olekust, o peenestusaste, o temperatuurist, o katalüsaatoritest, o rõhust. · Selgitada reaktsiooni järgu mõistet. Milles seisneb erinevus 0-järku ja 1-järku reaktsiooni vahel · Reaktsiooni järk: o On suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. o Defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja o Reaktsiooni järku määratletakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi o Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefitsiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis · Reaktsiooni poolestusaeg t 1/2 Aeg, mille jooksul reageerib pool lähtemomendil olemasolnud ainehulgast. · 0-järku reaktsioon ei sõltu ainete kontsentratsioonist
piting.Reaalsetes tingimustes töötava laagri ressurss oleks L=(C/Fp)p miljonit pööret,kus C-laagri dünaamiline kandevõime(W),mille suurus antakse laagreid tootva firma kataloogis ja mis sisuliselt on püsiva suurusega radiaal(telg)koormus,mille puhul laager tõenäosusega 90%,peab pindväsimusnähtudega vastu 1mln pööret koormus,mida laager ;Fp-laagri taandatud dünaamiline koormus(N),mis arvestab tegelikult laagrile mõjuvaid radiaal-ja telgkoormusi(dünaamika,temp jne);p-astmenäitaja(kuulilaagritele p=3 ja rulllaagritele p=10/3). 51.Sidurid ja nende peamised ülesanded. Sidur on samatelgseid võlle ja rattaid ühendav masinaelement.Ülesanded:1.Kanda üle pöördemomendi.2.Kompenseerida võllide asendi koostehälbeid kompenseerivad sidurid:rööpsuse e samatelgsuse hälve;nurkhälve;pikihälve;komplekshälve(A++Al).3.Leevendada dünaamilisi koormusi-elastsed sidurid(N:löökielektrimootori käivitamisel).4.Kaitsta seaded ülekoormuse eest-kaitsesidurid.
H iγ = 1 − V A ′ c ′ cot ϕ ′ 10 1 − iq ic = iq − N c tan ϕ ′ Astmenäitaja m on jõu mõjumisel lühema külje suunas H B′ 2+ mB = L′ , B′ θ B 1+
c. töödeldava materjali survega töötlemisel d. töödeldava materjali pinnakihi purustamisel sädelahenduste abil Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Lõiketöötlemise protsessi parameetrite iseloomustamiseks kasutatakse nn. Taylori valemit. Sellest valemist võib teha järgmise järelduse: Vali üks: a. mida väiksem on valemis kasutatud teriku materjali iseloomustav astmenäitaja m , seda väiksem on lõikekiiruse muutuse mõju teriku püsivusajale b. lõikekiiruse muutus ei mõjuta teriku püsivusaega c. juba väike lõikekiiruse tõus võib oluliselt vähendada teriku püsivusaega d. lõikekiiruse vähendamine vähendab ka teriku püsivusaega Küsimus 7 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2
a)V(CO2)=134,4l b) V(CO2)=134,4l c)n(C2H5OH)=2mol a) n(C2H5OH)=? b)m(O2)=? c)N(H20)=? Vastus: a) n(C2H5OH)=3mol; b)m(O2)=192g; c)N(H20)=36×1023molekul 25) Reaktsioonide järk on suurus, mis on arvuluselt võrdne kontsentransioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Seda defineeritakse ka iga reaktsiooni osaleva aine jaoks eraldi, kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Lihtreaktsiooni järk võib olla 1-3 (murdarveline või negatiivne järk näitab, et reaktsioon kulgeb keerukama mehhanismiga). Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus, kui v=k, see tähendab kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonist. V1=k1×Cpa×Cqb, kus k-reaktsiooni kiiruskonstatnt; p-reaktsiooni järk aine A suhtes; q- reaktsiooni järk aine B suhtes, p+q-reaktsiooni summaarne järk.
1.5. ARVUTUSED 1.5.1. Katseandmete põhjal leitakse: 1. Vedeliku voo kiirus 2. Re arvu väärtus 3. Rõhukadu 4. Eu kriteeriumi väärtus Eu = p w 2( ) 5. Sirge toru hõõrdekoefitsiendi väärtus ja iga uuritud toruosa kohttakistuskoefitsiendi väärtused l w2 ph = d 2 w2 pkt = 2 1a) 1b) 1.5.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi abil = 0,316 Re-0,25 1.5.3. Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused Tabel 1.2 Sirgetes torudes voolamise arvutustulemused Katse Torusti Vee kiirus nr. ku nr. , m/s Re Eu p, Pa arv e, mm 1. A 2,46 66316 0,094 569 0,020 0,0042 0,2 2. A1 2,05 55263 0,098 412 0,021 0,0044 0,16 3. A2 2,34 63158 0,091 500 0,020 0,0041 0,17 4
36. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus sõltub: reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist,olekust,peenestusaste, temperatuurist, katalüsaatoritest,rõhust (gaaside puhul) 37. Reaktsiooni järk Suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. 38. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van't Hoffi reegel ja Arrheniuse võrrand. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele-Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon keskmiselt 2 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiirus (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. 39
h. ka kermiste erosioonikiirusele. Seepärast piirdutakse erosioonikiiruse arvutamisel sageli ainult lihtsustatud valemiga: K = avn (3) 3 kus K - kulumise intensiivsus, mg/kg vôi mm /kg, a - koeffitsent, mis määratakse katseliselt ja sôltub materjali ning abrasiivi omadustest, kohtamisnurgast jne . v - abrasiivosakeste kiirus, m/s, n - astmenäitaja (n=1,5..3). Nagu valemist nähtub, abrasiivosakeste kiiruse kasvades kulumise intensiivsus kasvab ligikaudu ruudus. Kermiste puhul ei ole astmenäitaja n püsiv suurus. Abrasiivosakeste kiiruse suurenedes astmenäitaja n väheneb. Sama tendentsi täheldatakse ka TiC-NiMo ja Cr3 C2 Ni kermiste juures. Näiteks, kermiste BK3M puhul kiiruse suurenedes 75 330 m/s väheneb astmenäitaja n 1,4 0,3. Seepärast on
on eri omadused ja erinevad suurustevahelised seosed. Näitkes jõu F poolt tehtud tööl A (A= F*l) ja liikuva keha kineetilisel energial E (E=mv2/2) on ühesugused dim, kuigi nende suuruste olemused ja arvutusvalemid on erinevad. Dim. võib teha matemaatilisi tehteid, korrutamine jagamine, astendamine.Dim liitmisel ja lahutamise ei ole mõtet. Suuruse dim on ka ühtlasi selle suuruse mõõtühik. Dim astmenäitajad on tuletatud suuruse X astmenitajad. Põhisuuruse dim. astmenäitaja on enda suhtes võrdne ühega. Põhi- ja tuletatud suuruste kogum moodustab dim.süsteemi, mille baasiks on põhisuuruste dim-d. Näiteks SI baasiks on Dim. L, M, T, I, O, N, J. Suurus võib olla nii dim kui ka ilma. Kui suuruse dim.avaldises on kas või 1 põhisuurus, mille astmenäitaja ei ole 0, siis see suurus on dim-iga. N: süsteemis LMTIONJ on jõud F dim suurus: F=LMT -2. Kui suuruse dim.avaldises kõikide põhisuuruste
jagatis. 64. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus sõltub: reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist,olekust,peenestusaste, temperatuurist, katalüsaatoritest,rõhust (gaaside puhul) 65. Reaktsiooni järk Suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. 66. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse võrrand. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele-Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon keskmiselt 2 korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiirus (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand.
Informatsiooni asümmeetria · Ebasoodne valik tarbija poolt · Kindlustusturg · Võib kujuneda vale hind Riik peaks seda vähendama, aga kunas peaks sekkuma? KORDAMINE 14.10.2013 Kontrolltöös ülesanded ja teooria · Tarbija optimaalne vorm (eelarvevalem) · Turutüüp (monopol, täiskonkurents) · Tootmisülesanne (astmenäitaja) MRS = q1 / 2q2 = MU1 / MU2 · Valikvastustega ülesanded · Paberkandjal on kõik lubatud! Elektroonika on keelatud! · Aega on 1,5 tundi; dokument kaasa! KONKURENTSIMAJANDUSE ÜLDINE TASAKAAL · Kui autode turg on tasakaalus, kas saame teha järelduse, et ka teised turud on siis tasakaalus? Kas riik saab mõjutada, kus see tasakaal kujuneb? Kas tasakaal tagab maksimaalse heaolu? Kas see tagab sotsiaalse õiguse?
kandevõime on väiksem. Valemite kasutamisel tekib probleeme juhul, kui horisontaaljõud mõjub korraga mõlema külje suunas (vt.joonis). Sellisel juhul, aga ka ruudukujulise (või sellele lähedase talla) puhul on otstarbekam kasutada Vesici soovitatud valemeid iq = (1 - H / (V + A´c´cot ´))m; iy = (1 - H / (V + A´c´cot ´))m+1; ic = (iqNq - 1) / (Nq - 1), kus astmenäitaja m on jõu mõjumisel lühema külje suunas mB = (2 + B´/ L´) / (1 + B´/ L´) ja pikema külje suunas mL = (2 + L´/ B´) / (1 + L´/ B´). Kui jõud mõjub ühtlaselt mõlema külje suunas, arvutatakse astmenäitaja valemiga m = mL cos2 + mB sin2. f) talla kallet arvestavad tegurid: bq = exp(-2,7 tan ´), by = exp(-2 tan ´), bc = 1 - 2 / (2 + );
- reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist - olekust - peenestusaste - temperatuurist - katalüsaatoritest - rõhust (gaaside puhul) Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. 42. Reaktsiooni järk. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. 43. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid. Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. – Van´t Hoffi reegel: temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon 2 kuni 4 korda. Arrheniuse võrrand 44. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid. Homogeenne katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis) 2SO2 + O2 + (NOx ) -> 2SO3
Miinusmärk näitab, et reaktsiooni kulgedes kiirus väheneb Tuleb reaktsiooni kiiruse juures ära märkida ka millise aine kohta kiirus käib. 42. Reaktsiooni järk. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefitsiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis. 43. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid. Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes
Pumba nimitakistusmoment Mt = 9,63 Nm. Paigaltvõtumoment on 10% nimitakistusest. Nimipöörlemissagedus nn = 24,0 s-1. Töömasina mehaanilise tunnusjoone avaldis on x n M t = M pv + ( M tn - M pv )n , tn kus Mtn on staatiline nimitakistusmoment, Nm, Mpv paigaltvõtumoment, Nm, ntn nimipöörlemissagedus, s-1, x astmenäitaja, mis sõltub töömasina liigist. Ventilaatorite ja pumpade takistusmoment sõltub kiiruse ruudust, x = 2. Seega pumba mehaaniline tunnusjoon 2 n M t = 0,963 + (9,63 - 0,963) . 24,0 Andes pöörlemissagedusele n erinevaid väärtusi, saame mehaanilise tunnusjoone punktid. Arvutuse tulemused on koondatud tabelisse 6.4
reagentide piisavalt kiire segunemine; kineetilise kõvera piisavalt kiire registreerimine. _ Kasutatakse spetsiaalseid seadmeid. Peatatud joa meetod. Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi Esimest järku reaktsioon _ Esimest järku reaktsiooni korral toimub reaktsiooni käigus reaktsiooni tunduv aeglustumine. _ Esimest järku reaktsiooni korral saame lineaarse graafiku kontsentratsiooni logaritmi sõltuvusest ajast. _ Esimest järku reaktsiooni saab iseloomustada ka poolestusajaga t 1/2, kuna see on konstantne.
Milline on reaktsiooni kiirus 0.-ndat ja 1.- st järku reaktsioonides (graafikute abil)? Mis on iseloomulik 2. järku reaktsioonidele (võrdlus 1. järku reaktsiooniga)? Keemilise reaktsiooni mehhanismi uurimisel on oluline teada reaktsiooni järku. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefisiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis. *Nulljärku reaktsioon. ([A] A kontsentratsioon ajamomendil t; [A]0 A kontsentratsioon ajamomendil t=0) Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k, s.t kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. *Esimest järku reaktsioonid.
42. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus. Reaktsiooni kiirus sõltub: reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist,olekust,peenestusaste, temperatuurist, katalüsaatoritest,rõhust (gaaside puhul) 43. Reaktsiooni järk. Suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. 44. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist, van’t Hoffi reegel ja Arrheniuse empiirilised võrrandid. Keemiliste reaktsioonide kiirus kasvab temperatuuri tõustes. Van’t Hoffi reegel Arrheniuse võrrand Temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra kiireneb reaktsioon Väljendab kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni 2 kuni 4 korda
(pöörlemissagedusest). Mt = f(), Mt = f(n). Üldkujul võib tunnusjoone avaldada analüütilise valemiga x Mt ( M0 + Mn - M 0 ) n Kus Mt on töömasina takistusmoment nurkkiirusel , N.m, M0 töömasina takistusmoment nurkkiirusel =0, N.m, Mtn töömasina takistusmoment niminurkkiirusel, N.m, x astmenäitaja, mis iseloomustab takistusmomendi sõltuvust nurkkiirusest, n niminurkkiirus, rad/s. Andes astmenäitajale x mitmesuguseid väärtusi, saame nelja liiki töömasinaid, mille tunnusjooned on järgmised Kui x = 0, siis töömasina takistusmoment ei sõltu nurkkiirusest, kõver 1 (joon. 2.1), Sellesse rühma võib arvata kõik töömasinad, millel on ülekaalus hõõrdetakistus, sest see ei sõltu oluliselt nurkkiirusest 2
antud tingimustel. Kiiruskonstandi ühik sõltub reaktsiooni kiiruse avaldisest (reaktsiooni järgust) ja on selline, et reaktsiooni kiiruse ühik tuleks mol/ls. Reaktsiooni järk Keemilise reaktsiooni mehhanismi uurimisel on oluline teada reaktsiooni järku. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefisiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis. Reaktsiooni poolestusaeg t1/2 Poolestusaeg näitab, millise aja jooksul väheneb lähteaine kontsentratsioon poole võrra. Poolestusaja avaldise leidmiseks asendatakse reageeriva aine kontsentratsioon c t ajamomendil t = algkontsentratsiooni poole väärtusega ct = 0,5c0.
antud tingimustel. Kiiruskonstandi ühik sõltub reaktsiooni kiiruse avaldisest (reaktsiooni järgust) ja on selline, et reaktsiooni kiiruse ühik tuleks mol/ls. Reaktsiooni järk Keemilise reaktsiooni mehhanismi uurimisel on oluline teada reaktsiooni järku. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefisiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis. Reaktsiooni poolestusaeg t1/2 Poolestusaeg näitab, millise aja jooksul väheneb lähteaine kontsentratsioon poole võrra. Poolestusaja avaldise leidmiseks asendatakse reageeriva aine kontsentratsioon ct ajamomendil t = algkontsentratsiooni poole väärtusega ct = 0,5c0.
olekust peenestusastmest temperatuurist katalüsaatoritest rõhust (gaaside puhul) 42. Reaktsiooni järk. Keemilise reaktsiooni mehhanismi uurimisel on oluline teada reaktsiooni järku. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefisiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis Nulljärku reaktsiooni korral avaldub reaktsiooni kiirus kui v = k , s.t kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonidest. 2NH3(g) N2(g) + 3H2(g) Esimest järku reaktsiooni korral on reaktsiooni kiirus proportsionaalne lähteaine kontsentratsiooniga
kui aA+bB dD. Tasakaaluolekus on otse- ja pöördsuunalise reaktsiooni kiirused võrdsed ja lähteainete ja produktide kontsentratsioonid on ajas jäävad). 43. Reaktsiooni järk. Reaktsiooni järk on suurus, mis arvuliselt võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis. Reaktsiooni järk defineeritakse ka iga reaktsioonis osaleva aine jaoks eraldi kui tema kontsentratsiooni astmenäitaja. Reaktsiooni järk on tähtis liige kineetilises võrrandis, seega tal on määrav roll reaktsiooni kiiruste uurimisel ja määramisel. Reaktsiooni järku määratakse alati reaktsiooni lähteainete kontsentratsioonide järgi. Reaktsiooni järk ei ole seotud reaktsiooni lähteainete stöhhiomeetriliste koefisiendiga reaktsiooni tasakaalustatud võrrandis. Kineetilise võrrandi üldine kuju on v=[A]a[B]b... kus v on reaktsiooni kiirus, [A] ja [B] on ainete kontsentratsioonid
arendada ritta. Astmef-i diferentseerumise reegel: y(x)=ax(n). kuupbarabool: y=bx3. 168. Pöördvõrdeline sõltuvus: y=a/x. 169. Hüperboolne sõltuvus: voolutugvus juhtme takistusest, liikumiseks kulunud aja sõltuvus kiirusest. Energiavälja muutumise kiirus on jõud. 170. Pöördvõrdeline ruuts: y=a/x2. Punktikujulise laengu v massi elektri- v gravitatsioonivälja tugevuse (jõu) sõltuvus kaugusest. 171. Eksponentsiaalne s: y=a(astm.x) (posit astmenäitaja: bakterikoloonia kasv ajas, kapitali suurenemine), (neg: radioaktiivselt lagunevate tuumade arv, valguskvantide arvu vähenemine). 172. Diferentsiaalvõrrand seob suuruste muutusi. Integreerimine dif.pöördf. Ja tuletise kaudu f-i otsimine. Vektorid on samad: kui sama siht suund pikkus. 173. Skalaarkorrutis: tulemuseks skalaar. Skal.korrutis on kommutatiivne. Ristiolevate vektorite skalaarkorrutis on 0. 174
konstantsel erisoojuse väärtusel. Seega on polütroopse protsessi tingimuseks, et dq/dt = c = konst. Polütroopse protsessi võrrand , m=konst puhul (polütroobi võrrand) on pvn = konst kus n polütroobi astendaja, (cp-c) / (cv-c) = n Polütroobi astendajal on erinevaid väärtusi 1-st k-ni. (n=1 on isotermne protsess; n=k on adiabaatne protsess), st 1 < n < k . Polütroopse protsessi võrrand erineb adiabaatse protsessi võrrandist üksnes erimahu astmenäitaja poolest. Selline sarnasus lubab kasutada võrrandeid (80) ja (81) polütroopse protsessi eritöö arvutamisel: l1,2 = [ p1v1 / (n-1)] [ 1 (v1 / v2)(n-1)] (84) Polütroopse protsessi kogu soojus m kg gaasile arvestatult on leitav: Qpol = mcpol T + [ m p1v1 / (n-1)] [ 1 (v1 / v2)(n-1)] (85) kus cpol gaasi erisoojus polütroopsel protsessil cpol on avaldatav erisoojuse ja adiabaadi astendaja kaudu:
kus koma oli vahetult esimese numbri ees. Ujukomaarvud salvestatakse enamasti normaliseerituna, s.o selliselt et arvu numbrikohtade jada ehk mantissi esimene number erineb nullist. Kui mällu suunatakse tingimusele mittevastav arv, normaliseerib arvuti selle enne salvestamist. Ujukomaarvu kood koosneb mantissist M ja eksponendist a, mis esitavad arvu 2aM, enamasti 0,5 ≤ M < 1. 16-bitistel arvutitel on ujukomaarv tavaliselt kahes arvutisõnas, kusjuures astmenäitaja ja mantiss paiknevad teineteise suhtes erinevatel arvutitel erinevalt. Normaliseerimiseks nimetatakse mantissi numbrite nihutamist ja eksponendi muutmist nii, et arvu väärtus ei muutu. Näiteks arvu 8 900 000 ujukomaesituse moodustavad märk +, mantiss 89 (millele lisanduvad nullid) ja eksponent 7. Ujukomaarvude esitus on analoogiline tavalisele arvude esitusele 10 astme kaudu kujul N = M×10p, kus mantissi tähistab M ja eksponenti p. Kui analoogiliselt talitada kahendarvuga, s
millede perioodiks on pool väntvõlli pööret, tuleb tekitada vastava - pöörete arv n, omased antud sõukruvile konstantsete välistingimuste korral . sagedusega inertsjõud. Selleks on vaja vähemalt kaks massi, mis Tegelik pöörete astmenäitaja effektiivvõimsuse arvutamisel oleneb pöörlevad väntvõllist poole suurema nurkkiirusega (ülekanne 1:2). Dünaamiliste vastukaalude kasutamine võimaldab tasakaalustada ka - effektiivrõhk pe,
annaabi.ee 
