taimeosasid (juuri, okkaid, kõdupuitu). Kui hapulembeseid taimi soovitakse kasvatada neile sobimatutel muldadel, on vaja luua kunstlik kasvukeskkond. Sobivaks mullareaktsiooniks on pH alla 5,5 (optimaalne on 4,0 ... 5,5). Sellise kasvukeskkonna loomine on võimalik kahel viisil: 1) Kaevates süvendi, mis täidetakse erisubstraadiga 2) Rajades tihedalt üksteise kõrvale paigutatud kandilistest turbapätsidest astangulise kõrgpeenra Mõlemal variandil on oma eelised ja puudused. Süvendisse paigutatud substraadi puhul on oht, et happeline reaktsioon neutraliseeritakse peagi aluseliste pinnasevete poolt. Selle vältimiseks on hapulembeseid taimi vaja väetada orgaaniliselt happeliste eriväetistega. Samuti on oht, et substraat segatakse vihmausside poolt ümbritseva pinnasega läbi. Siin on abiks istutusala vooderdamine nii külgedelt kui põhjast peenravaibaga. Maapinnaga samas tasandis
Lõhede laienemine toimus mitme etapi vältel, mida iseloomustavad kindlad mineraalide kooslused. Tekkelt on kõnealused lõhed üldlevinud seisukoha järgi rebenemislõhed, mis kujunesid peamiselt maakoore plokkide vertikaalse liikumise tõttu. Kirde-Eestis on avastatud tektooniline rikkevöönd - Ahtme rike. See esineb ordoviisiumi kihtides, eeskätt Kukruse lademes, süvakarstist haaratud purustusvööndite ja fIeksuurina (s.o. muidu rõhtsate kihtide astangulise paindena). Rike levib kirde-edela-suunaliselt 35 km pikkusel alal. Tema laius on 1- 2 km. Rikke kagutiib asub loodetiivast kuni 15 m madalamal. Sonda-Uljaste piirkonna magnetomeetriline kaardistamine tõestas seal juba varem tuntud pealiskorra vertikaalse liikumise otsese seose magnetiliste anomaaliatega mis räägib samuti tektoonilisest aktiivsusest paleosoikumi ajal. ALUSKORD Eesti aluskord jaguneb kaheks suureks erivanuseliseks Edela-Eesti ja Kirde-Eesti massiiviks
annaabi.ee 
