Keemia ja teaduslik meetod
Veel üldisem on hapete – aluste käsitlus Lewise järgi, mille kohaselt hape on
elektronpaari aktseptor ja alus elektronpaari doonor, s.t. prootoni ülekande asemel
vaatleme elektronpaari ülekannet. Lewise käsitlus on laiem ja haarab ka
prootonhappeid. See käsitlus võimaldab vaadelda happeid – aluseid ka mittevesilahuseis
ja on kasulik ka vesilahuseis, näit . kompleksioonide vaatlemisel.
Kompleksioonid koosnevad kas ühest või mitmest tsentraalioonist (tavaliselt metallid),
mis on assotsieeunud ühe või mitme teise iooniga, mida kutsutakse ligandeiks. Ligandid
stabiliseerivad tsentraaliooni ja hoiavad teda lahuses. Näit. vesilahuses hõbedaioon
komplekseerub ammoniaagiga:
Ag+ + 2NH3 Ag( NH3)2+ ,
vastav tasakaalukonstant
K = [Ag( NH3)2+] / [Ag+] [NH3 ]2 = 1.74 x 107
Seda kompleksi võib hävitada, lisades hapet, mis viib uue tasakaalu tekkele :
H+ + NH3 NH4+
annaabi.ee 
