Tervikuna on see aine väga hõre: vaid üks vesiniku aatom kuupsentimeetri kohta. Käesoleval ajal tekib aastas umbes viie Päikse massi jagu uusi tähti. Materjali tähtede tekkeks on umbes tuhat korda rohkem, kui tähti tegelikult tekib, siit järeldub, et sobilikust algmaterjalist tekib tähti vaid teatud soodsate tingimuste olemasolul. Vaatlused viitavad teiselegi olulisele omadusele: tähed tekivad mitte üksikult vaid gruppidena e. assotsiatsioonidena. Külmad tumedad molekulaarpilved, mida leidub paljudes Galaktika piirkondades võivad püsida sadu või miljoneid aastaid suhteliselt rahulikult. Siis aga häirib miski nende tasakaalu ja kutsub esile sündmuste ahela, mis lõppkokkuvõttes sunnib neid sünnitama uute tähtede põlvkonda. Mis aga selle saatusliku häirituse esile kutsub on astronoomide jaoks siiani mõistatuseks. See võib-olla läheduses oleva supernoova plahvatuse tekitanud
Freud enamjaolt trükitekstidest (nt Grimmide Kinder und Hausmärchen, Anderseni muinasjutud), siis näiteks juudianekdoote tundis Freud hästi ja rääkis neid ka ise meelsasti. Teos on leidnud rohkesti järgijaid just psühholoogide seast, seda on nimetatud tsiteeritavaimaks naljauurimuseks (Knuuttila 1982, 123). Sigmund Freudi järgi on inimese psüühika aluseks alateadvuslike naudinguhimude lakkamatud konfliktid reaalsuse printsiibiga, millega teadvus kohandub. Assotsiatsioonidena esinevad need püüdlused unenägudes, aga ka mütoloogias ja folklooris, ning neid on võimalik lahti seletada, tõlgendada psühhoanalüüsi abil. Peatähelepanu pöörab autor materjali kontekstile, tõdedes, et iga konkreetne rahvajutt avaldab hingeelule erinevat mõju. Sellest tuletab Freud subjektiivsed tingimused nalja loomise, edasiandmise ja vastuvõtmise kohta. Inimeste eriilmelisus väljendub selles, kuidas konkreetne anekdoot neile mõju avaldab. Olulised pole mitte teatud
annaabi.ee 
