Pagulaskirjandus
siooniga sõjaväkke)
1940. aastast alates kuulus rühmitusse ,,Tuulisui".
1944. aastal põgenes Rootsi, kus alguses oli köögitööline, hiljem töötas
raamatupidajana.
Lepik oli Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees ja paljude pagulasorganisatsioonide
liige.
Loomingu märksõnaks on modernsus ning Lepiku looming on kriitiliselt aus.
1. vabavärss
2. absurd
3. kontrast
4. assotsiatsiatiivsus
5. geomeetrilised elemendid
Sisus domineerivad:
1. ajapoliitiline vastasseis
2. pagulase saatus
3. loominguprobleemide kujutis
Pagulasteema kajastub luuletustes:
1. ,,Kerjused treppidel"
2. ,,Mängumees"
3. ,,Marmorpagulane"
4. ,,Kadunud külad"
,,Mu kodumaa"
´Me lahku, kui vetelagu ´Ei kadakaks võõrasse pinda,
ma eland paolase pagu, ei kiviks saa süda rinda,
mu kodumaa.´ mu kodumaa.´