Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
jahrhundertelang in die höheren Stände strömt, dort ihre Form empfängt und ihr
Leben aufrecht erhält“.
Nii mujal. Meie — ja lätlaste — rahvusstruktuur on sellest normaalselt teravalt
erinev. Julge unistaja ja originaalne sügav mõtleja J. Luiga tuli välja väitega, et
meie vanal iseseisvusajal valitses sama rahvuslik tervik, olgugi tolleaegse üldise
taseme kohaselt algelisel kujul: maa, aadliga (vanematega) eesotsas, ja linn,
lääne kultuuri assimileerija. Seda on tõestanud uuem ajalooline uuring. Kuid
ristirüütlid halvasid meie rahvusliku arengu. Eesti rahvas oli määratud hävimisele,
— kui teda poleks päästnud Tannenbergi lahing (1410). Ometigi tuli leppida täie-
liku varjusurmaga. Linn võeti võitjate poolt üle, eestlane sulatati võõraks
rahvuseks. Maa aadel tapeti enamikus maha, — jäi vaid eesti talupoeg, kes
pikapeale orjastati. Nii vegeteerus eestlus talupojas sajandeid, avaldades end
annaabi.ee 
