Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõige kolmest matejalist-metallidest, polümeeridest, keraamikast. Keraamikat kasutatakse oasakestena, mis annavad suurema tugevuse- metallikeraamika, kus keskkond on metall ja osakesed keraamilised. Vulkaaniseeritud kautsukile lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlstu. Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuste saavututamiseks peab sisaldama väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Suurema tugevsue saavutamiseks lisatakse armatuuri (traat) saadakse raudbetoon. Nanoosakestega komposiidid- osakeste mõõtmed on makromolekulide ja kolloidosakeste suurusjärgus. Osakeste ja keskkonna vahelised sidemed on molekulaarsel tasemel meterjali tugevnemine toimub efekti tõttu: osakesed tekitavad materjali sisse suunatud jõud ja takistavad dislokatsioonide liikumist
Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõige kolmest matejalist- metallidest, polümeeridest, keraamikast. Keraamikat kasutatakse oasakestena, mis annavad suurema tugevuse- metallikeraamika, kus keskkond on metall ja osakesed keraamilised. Vulkaaniseeritud kautsukile lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlstu. Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuste saavututamiseks peab sisaldama väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Suurema tugevsue saavutamiseks lisatakse armatuuri (traat) saadakse raudbetoon. Nanoosakestega komposiidid- osakeste mõõtmed on makromolekulide ja kolloidosakeste suurusjärgus. Osakeste ja keskkonna vahelised sidemed on molekulaarsel tasemel meterjali tugevnemine toimub efekti tõttu: osakesed tekitavad materjali sisse suunatud jõud ja takistavad dislokatsioonide liikumist
annaabi.ee 
