Joonisel 49 esitatud refraktomeetri kompensaator (3) koosneb kahest ühesugusest nn. otsevaateprismast K1 ja K2, mida saab vastava kruvi abil teineteise suhtes ümber pikksilma optilise telje pöörata. Prismade K 1 ja K2 vastastikuse asendi muutmisel 180° võrra, muutub sellise kompensaatori kui teraviku dispersioon nullist kuni üksikprisma kahekordse dispersioonini. Kui uuritava aine ja prisma P2 dispersioon ei ületa kompensaatori dispersiooni, siis saab prismad K1 ja K2 asetadapikksilma objektiivi ette nii, et kaob värviline riba pikksilma vaatevälja ning ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahelt. Kompensaatori prismadega ühendatakse trummel, millelt kompensatsiooni olukorras tehtud lugemite põhjal saab vastavate tabelite abil arvutada uuritava vedeliku keskmise dispersiooni nF-nC. Kompensaatoris kasutatavad otsevaateprismad nn. Amici prismad (joonis 52), on kokku liimitud väikese (kroon) ja suure (flint) murdumisnäitajaga kolmetahulistest prismadest
Joonisel 49 esitatud refraktomeetri kompensaator (3) koosneb kahest ühesugusest nn. otsevaateprismast K1 ja K2, mida saab vastava kruvi abil teineteise suhtes ümber pikksilma optilise telje pöörata. Prismade K1 ja K2 vastastikuse asendi muutmisel 180° võrra, muutub sellise kompensaatori kui teraviku dispersioon nullist kuni üksikprisma kahekordse dispersioonini. Kui uuritava aine ja prisma P2 dispersioon ei ületa kompensaatori dispersiooni, siis saab prismad K 1 ja K2 asetadapikksilma objektiivi ette nii, et kaob värviline riba pikksilma vaatevälja ning ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahelt. Kompensaatori prismadega ühendatakse trummel, millelt kompensatsiooni olukorras tehtud lugemite põhjal saab vastavate tabelite abil arvutada uuritava vedeliku keskmise dispersiooni nF-nC. Kompensaatoris kasutatavad otsevaateprismad nn. Amici prismad (joonis 52), on kokku liimitud väikese (kroon) ja suure (flint) murdumisnäitajaga kolmetahulistest prismadest.
annaabi.ee 
