Nii nagu vedelate lahuste puhul on lahustunud aine jaotanud ühtlaselt lahustis, võib ka tahke aine sulatatult jaotuda teises aines ning jahtunult anda tahke lahuse. Metallide vahekorda saab siin teatud piires muuta. Tardlahuse tekkimine 2 viisil Ühe metalli aatom asendab kristallvõres teise metalli aatomeid (näiteks nikli ja vase sulamis asendavad nikli aatomid vase kristallvõres mõnes vase aatomid) Seda nimetatakse asendussulamiks. Iseloomulik on, et lahustunud metalli aatomite paigutus on juhuslik ja ebakorrapärane. Ühe metalli aatom satub teise metalli kristallvõre aatomite vahele. Sel juhul on tegemist sisestussulamiga. Paljudel juhtudel on metalli kristallvõre tühimikes või aatomite vahel mittemetallide aatomid. Selliste sulamite teke on iseloomulik raua, koobalti, kroomi või mangaani sulamite puhul. Sisestussulamiteks on terased, milles süsiniku aatomid on raua
on madalam kui lähtemetallidel. Sulam kujutab endast tahket ehk tardlahust. Nii nagu vedelate lahuste puhul on lahustunud aine jaotanud ühtlaselt lahustis, võib ka tahke aine sulatatult jaotuda teises aines ning jahtunut anda tahke lahuse. Metallide vahekorda saab siin teatud piires muuta. Põhimõtteliselt võib tardlahus tekkida kahel viisil. Esiteks ühe metalli aatom aesndab kristallvõres teise metalli aatomeid (näiteks nikli ja vase aatomid). Niisugust sulami tüüpi nimetatakse asendussulamiks. Asendussulami puhul on metallide aatomite raadiused enam vähem ühesugused, kristallvõred lähedased ja elektroneegatiivsused ühesugused. On iseloomulik, et lahustunud metalli aatomite paigutus on siin juhuslik ja ebakorrapärane. Asendussulamiteks on cu-zn, cu-cd, fe-ni. Teiseks võib ühe metalli aatom sattuda teise metalli kristallvõre aatomite vahele. Sel juhul on tegemist sisestussulamiga. Nendeks on cu-be, fe-c. Paljudel
sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel · Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil o Ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. o Kui ühe metalli aatomid ei asenda teise metalli aatomeid, vaid satuvad teise metalli aatomite vahele, nimetatakse sellist sulamit sisestussulamiks. Sisestussulami tekkeks peavad sisestuva elemendi aatomid olema tunduvalt väiksemad kui põhimetalli aatomid. Sisestussulamid on heade mehaanilis- tehnoloogiliste omadustega ja head elektrijuhid.
lähtemetallidel (näiteks plii ja tina sulam - joodis ehk jootemetall). 2. Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil: a) ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. Asendussulam. b) kui ühe metalli aatomid ei asenda teise metalli aatomeid, vaid satuvad teise metalli aatomite vahele, nimetatakse sellist sulamit sisestussulamiks. Sisestussulam. Sisestussulami tekkeks peavad sisestuva elemendi aatomid olema tunduvalt väiksemad kui põhimetalli aatomid. Sellised on näiteks raua sulamid, kus süsiniku aatomid on raua aatomitest hulga väiksemad
annaabi.ee 
