Metallide saamine, sulamid & metalli korrosioon
lähtemetallidel (näiteks plii ja tina sulam - joodis ehk jootemetall).
2.
Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See
jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil:
a) ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior -
nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse
asendussulamiks.
Asendussulam.
b) kui ühe metalli aatomid ei asenda teise metalli aatomeid, vaid satuvad teise metalli aatomite
vahele, nimetatakse sellist sulamit sisestussulamiks.
Sisestussulam.
Sisestussulami tekkeks peavad sisestuva elemendi aatomid olema tunduvalt väiksemad kui
põhimetalli aatomid. Sellised on näiteks raua sulamid, kus süsiniku aatomid on raua aatomitest
hulga väiksemad. Sisestussulamid on heade mehaanilis - tehnoloogiliste omadustega ja head