Adolph Wilhelm Hermann Kolbe
Kolbe'i
naine suri 1876. a pärast 23 õnnelikku abieluaastat. Neil oli neli last.
1
Töö
Nii hilja kui 1840. a hoolimata Friedrich Wöhleri karbamiidi (kusiaine) sünteesist 1828. a, mõned
keemikud siiski uskusid vitalismi õpetust, millega vastavalt oli elujõud vajalik, et luua orgaanilisi
ühendeid. Kolbe arendas ideed, et orgaanilisi ühendeid saab tuletada anorgaanilistest ainetest,
vahetult või kaudselt, asendusprotsessiga. Ta kehtestas oma teooriat muutes süsinikdisulfiidi
mitmeastmeliseks äädikhappeks (1843-45). Esitledes muudetud ideed struktuursetest
radikaalidest ta aitas kaasa struktuurse teooria tõendamisel.
Üks kõige dramaatilisemaid edusi ta teoorias oli ennustus teise ja kolmanda astme alkoholi
olemasolule. Oletus mis sai küllaltki varsti veendumust selle aine sünteesimisel. Ta töötas
rasvhapete ja muude hapete elektrolüüside kallal (Kolbe elektrolüüs) ja valmistas salitsüülhappe,