Kehaline aktiivsus ja selle mõju tervisele
(Liukkonen & Saarikoski 2008: 20-21). Kaasasündinud lampjalgsust esineb harva ning
sellest teavitatakse vanemaid juba pärast sünnitust (Meitern 2007).
Tavaliselt tervetele väikelastele endile nende probleemid vaevusi ei põhjusta. Samas
on see ideaalne vanus muutuste korrigeerimisel nii rühihäirete, lampjalgsuse kui ka
hüppeliigese ,,lõtvuse" suhtes(Sooba 2006).
Võlvide määratlemisel tuleb alati arvesse võtta lapse arenguga kaasnevaid
asendimuutuseid. Tähelepanu tuleb pöörata ka liig kõrge võlviga jalale ja väljapoole
pööratud varvastega kõnnile (Liukkonen & Saarikoski 2008: 220-221).
7
Füsioloogilise lampjala sümptomid:
· koormamata jalalabal on normaalne või isegi kõrge sisevõlv;
· seistes ja kõndides langeb sisevõlv alla, kandluu pöördub väljapoole ja sisemine
pahkluu on punnis;
· jalalaba, pahkluu ja sääre väsimine ning valutamine;