M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Ja nü ud minge
kooli.
Olen täulik heldele jumalale, meie kõkide isale, et sain su tagasi. Tema on kannatlik ja
arrmuline nende vastu, kes temasse usuvad ja tema sõa kuulevad, kuigi taevas teab, et mina
seda
ei vä ari. Aga kui ainult need, kes seda vä art on, tema õnistuse osaliseks saaksid ja kui tema
käi
ainult neid raskustest üe aitaks, siis' oleks väe neid, kes siin maailmas naerataksid võ tema
rahuriiki pä aseksid, kui algab pikk ö o. Minge nü ud, Sid, Mary, Tom, tehke, et te kaote, olete
mind külalt kaua tüitanud.»
Lapsed läsid kooli ja vana daam tõtas missis Harperi juurde, et võta tema realismi Tomi
imelise unenäga. Sid pidas paremaks mitte väjendada mõet, mis mõkus tal peas kodunt
lahkumisel. See mõe oli:
«Kaunis kahtlane. . . nii pikk unenäu ja mitte ainustki eksitust!»
Milliseks kangelaseks oli Tom nü ud saanud! Ta ei känud enam hüeldes ega kepseldes, vaid