PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS
Balti kubermangudes asutati üldhoolekande kolleegiumid seoses asehalduskorra
sisseseadmisega, ehkki kubermanguseadus oli kinnitatud juba 1775. aastal.
Venemaa keisrinna Katariina II 5. juuni 1783 ukaasiga moodustati Tallinna kubermangu
endise nelja maakonna asemel viis maakonda, selleaegse saksa asjaajamiskeele kohaselt
kreisi: Tallinna kreis, Paldiski kreis, Haapsalu kreis, Paide kreis, Rakvere kreis.
Riia asehaldurkonnas muudeti mitmeid maakondi väiksemaks ja moodustati uusi: Pärnu
maakonnast eraldati Viljandi maakond, Tartu maakonnast Võru maakond ja Cēsise
maakonnast Valga maakond. Võru sai 1784. aastal linnaõigused, kui Võru rüütlimõisast sai
maakonnakeskus. Asehalduskorra ajal moodustati ajutiselt ka kolm uut maakonda: Riia
maakond, Wendeni maakond ja Pärnu-Kokenhuseni maakond, kuid lõplikuks kujul jäid: Riia
annaabi.ee 
