Industriaalühiskond
lagunema.Vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad.Külaühiskonnale
omane naturaalmajandus asendus tiheneva kaubavahetusega maa ja linna
vahel.Linnadesse kogunes üha enam inimesi19sajandi lõpuks Inglisnaal
70%,Prantsusmaal ligi 50% ja Saksamaal 40% elanikkonnast.Muutus linnade
välisilmerajati töölislinnaosad barakkide ja üürikasarmutega.
2.Uue leibkonnamudeli teke.Agraarühiskonnas olid domineerivad
suurpered,kus elas koos mitu põlvkonda,nüüd asebdusid need väikeperedega.
3.Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Hakati
rääkima klassiühiskonnas(ülem,keskja alamklass),kus kuuluvuse määras
varanduslik seisund.Ülemklassiks loeti endiselt aadlike.Aadliseisusesse
pääsemine kujunes vabamaks. Keskklass koosnes peamiselt kodanlusest ja
haritlastest.Alamklassi kuulusid need,kes elatusid füüsilisest tööstnn
proletariaat.Koos seisuslikkuse kadumisega kasvas sotsiaalne mobiilsus.
4
annaabi.ee 
