Elektriajami juhtimine
saavutatakse mootori õhupilu magnetvoo konstantsus ainult püsitalitluses, siis
kaudse vektorjuhtimisega säilitatakse õhupilu magnetvoo konstantsus ka siirde-
talitlustes. Nende kahe meetodi erinevus tuleneb toitemuunduri juhtimise ise-
ärasustest. Libistuse skalaarjuhtimise korral muudetakse korraga muunduri kõigi
faaside pinget ja sagedust, kaudse vektorjuhtimise korral juhitakse õhupilu magnetvoo
ja staatorivoolu vektorite vahelist faasinurka. Selleks arvutatakse vastavas
arvutusplokis (vt joonis 6.8) staatorivoolu ristkomponendid ids ja iqs ning rootori
libistuskiirus s.
Joonisel 6.8 on kujutatud kaudse vektorjuhtimisega asünkroonajami plokkskeemi.
Joonis 6.8
6.4.3. Loomulik vektorjuhtimine.
Loomulik vektorjuhtimine põhineb hüpoteesil, et asünkroonmootori võib taandada
ekvivalentseks alalisvoolumootoriks ning et teda kirjeldavad alalisvoolumootori
omadega sarnased võrrandid. Staatorivoolu vektori magnetvoosuunalist komponenti