Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused (Sakk 2009). Arvutiviirusega nakatumise tunnused · Mõningate programmide töö aeglustumine. · Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. · Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise töörezhiimiga. · Ootamatute erinevate video- ja/või heliefektide ilmumine (Arvutiviirused ja viirusetõrje 2009). VIIRUSETÕRJE Arvutiviirustest hoidumine · Kontrolli, et sinu Windows-il või ka muul operatsioonisüsteemil oleksid peal värskeimad paigad ehk update'id.
häkitakse sisse kellegi teise telefoni ja nii saadakse teha tasuta kõnesid ja saata sõnumeid, samuti saab pealt kuulata kõnesid ja lugeda sõnumeid. Arve selle eest läheb aga tegelikule telefoninumbri omanikule. Tihti kasutatakse bluebuggingut maksete tegemiseks, kellegi teise telefoni abil. Tulevikus (pigem juba täna) kus enamik meie tehnikast on vähem või rohkem ühendatud internetiga, on reaalne oht saada nakatunuks viirusega. Worn ehk ussviirus on isepaljunev tavalise arvutiviirusega sarnane viirus, välja arvatud järgmised kolme erinevust: 1. Viirus on peidetud või lisatud programmi või käivitatavasse faili, samas kui ussviirus on eraldi programm. 2. Viirus nõuab inimese abi (avada programm, fail jne, et ennast levitada). Ussviirus levitab aga ennast ise teiste seadmete võrku. 3. Ussviirused nakatavad terveid võrke. Samas tavalised viirused nakatavad ainult konkreetset arvutit. Ussviirused levivad tavaliselt e-maili teel. Mis selle avamisel ja aktiveerimisel
seepärast on sellise pahavara leidmine ja hävitamine arvutisüsteemis eriti keeruline. Rootkite on olemas mitmeid erinevaid liike, kõige kahjulikumad neist käivituvad enne operatsioonisüsteemi, võtavad kontrolli riistvara üle ning seejärel käivitavad operatsioonisüsteemi. Sellistel rootkitidel on kontroll kõigi operatsioonisüsteemi funktsioonide üle. Rootkitide levitamiseks on väga erinevaid võimalusi: tihti levib rootkit sarnaselt arvutiviirusega, kuid samas on teada ka juhuseid, kus rootkit on levinud ka legaalsete muusikaplaatidega ning rootkiti valmistajateks on olnud väga tuntud ja lugupeetud ettevõtted. Kuna rootkit kontrollib enamasti kõiki operatsiooni põhifunktsioone, siis suudab see tarkvara väga hästi end varjata ning väga tihti võib juhtuda, et pärast rootkiti eemaldamist vajab operatsioonisüsteem täieliku väljavahetamist. Tagauks on operatsioonisüsteemi või mõne rakendusprogrammi valmistaja poolt