190ndatel, 30 aastat pärast selle väljalaset. Teine põhi areng kolmandas generatsioonis oli fenomenaalne väikearvutite kasv, mis sai alguse DEC PDP-1ga 1961 aastal. Tal oli vaid 4K 18-bitiseid sõnu, aga kuna ta maksis vaid 120 000 dollarit, siis neid müüd nagu sooje saiu, nende hind moodustas umbes 5% 7049-st. See oli peaaegu sama kiire kui 7094 ja sellest arenes terve uus tööstus. Sellele järgnesid kiiresti uued seeriad. Üks arvutiteadlatest Bell Labs-st , kes oli töödanud MULTICS-i projektiga, Ken Thomson, leiutas väikese PDP-7 miniarvuti, mida keegi ei kasutanud ja kirjutas välja ühe kasutaja versiooni MULTICS-st. Sellest arenes välja UNIX operatsioonisüsteem, mis sai tuntuks akadeemilises maailmas, valitsuse agentuurides ja paljudes firmades. Mitmed organisatsioonid arendasid omad põhiversioonid: System V AT&T poolt ja BSD California ülikooli poolt Berkeleys. Neil olid alalised variandid samuti. Et teha
190ndatel, 30 aastat pärast selle väljalaset. Teine põhi areng kolmandas generatsioonis oli fenomenaalne väikearvutite kasv, mis sai alguse DEC PDP-1ga 1961 aastal. Tal oli vaid 4K 18-bitiseid sõnu, aga kuna ta maksis vaid 120 000 dollarit, siis neid müüd nagu sooje saiu, nende hind moodustas umbes 5% 7049-st. See oli peaaegu sama kiire kui 7094 ja sellest arenes terve uus tööstus. Sellele järgnesid kiiresti uued seeriad. Üks arvutiteadlatest Bell Labs-st , kes oli töödanud MULTICS-i projektiga, Ken Thomson, leiutas väikese PDP-7 miniarvuti, mida keegi ei kasutanud ja kirjutas välja ühe kasutaja versiooni MULTICS-st. Sellest arenes välja UNIX operatsioonisüsteem, mis sai tuntuks akadeemilises maailmas, valitsuse agentuurides ja paljudes firmades. Mitmed organisatsioonid arendasid omad põhiversioonid: System V AT&T poolt ja BSD California ülikooli poolt Berkeleys. Neil olid alalised variandid samuti. Et teha võimalikuks
190ndatel, 30 aastat pärast selle väljalaset. Teine põhi areng kolmandas generatsioonis oli fenomenaalne väikearvutite kasv, mis sai alguse DEC PDP-1ga 1961 aastal. Tal oli vaid 4K 18-bitiseid sõnu, aga kuna ta maksis vaid 120 000 dollarit, siis neid müüd nagu sooje saiu, nende hind moodustas umbes 5% 7049-st. See oli peaaegu sama kiire kui 7094 ja sellest arenes terve uus tööstus. Sellele järgnesid kiiresti uued seeriad. Üks arvutiteadlatest Bell Labs-st , kes oli töödanud MULTICS-i projektiga, Ken Thomson, leiutas väikese PDP-7 miniarvuti, mida keegi ei kasutanud ja kirjutas välja ühe kasutaja versiooni MULTICS-st. Sellest arenes välja UNIX operatsioonisüsteem, mis sai tuntuks akadeemilises maailmas, valitsuse agentuurides ja paljudes firmades. Mitmed organisatsioonid arendasid omad põhiversioonid: System V AT&T poolt ja BSD California ülikooli poolt Berkeleys. Neil olid alalised variandid samuti
annaabi.ee 
