3. Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. 4. Kasutava operatiivmälu vähenemine ( võrreldes tavalise tööreziimiga). 5. Ootamatute video ja heliefektide ilmumine. 6 Kust võite saada arvutiviiruse? Tähelepanu tuvaaukudele Viiruste levikule aitab kaasa ka asjaolu, et süsteemides leitakse vahetevahel vigu, nn turvaauke, mis avalikuks tulles võivad kasutajale kahju teha. Turvaauk on programmi viga, mis avalikuks tulles võib arvutikurjategija pahatahtliku rünnaku vallandada. Nii mõnegi arvutisüsteemi viirusetõrje programm on siis kui suur ja uhke uks keset hõredavõitu seina. Põhjuseks on sagedasti asjaolu, et operatsioonisüsteemide turvaparandused on peale panemata. Windowsi ja internetiühenduse puhul vajutage Start ja valige menüüst Windows Update. Turvapaigad on nn Critical Updates rubriigis ja need on alati paigaldamiseks teisi uuendusi võite valida
kõvaketta täielik kustutus). 1.4.Viiruse levimine ja tegevus 1.3.1.Levimine Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega flopiketastel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel ning väljajagatud ressursside kaudu, kasutades selleks nn. turvaauke. Turvaauk on programmi viga, mis avalikuks tulles võib arvutikurjategija pahatahtliku rünnaku vallandada. Levivatest viirustest ligi 98% levib e-posti kaudu. Nakatamiskiiruse (aktiivsuse) järgi saab viiruseid klassifitseerida kas aktiivseteks (Fast Infectors) või väheaktiivseteks (Slow Infectors). Aktiivne viirus on viirus, mis olles aktiivselt mälus ei nakata ainult parajasti käivitatavaid faile, vaid ka neid, mis on lihtsalt avatud. Sellise viiruse resultaadiks on see, et pärast mõne käivitusfailide kontrollprogrammi käivitamist on
annaabi.ee 
