Minu põlvkond ja selle tulevik eestis
Meie põlvkond aga
uskumatult vabameelne.
Põhjust, mis meie põlvkonna selliseks on muutnud ma ei tea, kuid ma tean , kes meid
kasvatasid. Need samad moraalides kinni vanemad. Keegi ei saa küll vanemaid süüdistada, et
üheksakümnendate lapsed on allakäinud, sellised me juba kord oleme. Vanemad keelavad
meil istuda tunde arvutis ning vaadata lõpmatuseni märulifilme. Keelatud naer on aga alati
naljakam, mis innustab meid kahekordistama oma keelatud doose. Arvutikeskond ning filmid
on samuti ajaga muutunud nagu inimesed. Neist võtavad tänapäeval paljud noored eeskuju,
mis ei pruugi alati hea olla.
Siiski võin väita, et minu põlvkond on omamoodi patriotistlik. Me armastame oma kodumaad,
me kanname uhkusega südames oma kodumaad, austame oma esivanemaid ning oma
kultuuri. Probleemiks aga on, et iga teine noor mõtleb eestist välja kolimisele, välismaal
õppimisele. Miks see aga nii väga meid meelitab ? Vastus on mul endal juba silme ees. Uhked