suuremal või väiksemal määral. Reaalse maailma "peapesu" kõrvalt leiame ka aega, et sukelduda ilukirjandusse ning avastada möödunud aegade kaunidust. Toetudes enda kogemustele, võin pidada raamatuid ehk isegi kõige suuremateks maailmavaate kujundajateks. Lugedes romantilisi teoseid, hakkame mingil määral käituma nagu tegelased või igatsusest tolle fantaasia maailma vastu, kujundama enda elu sarnaseks. Inimesed on nagu arvutidki "programmeeritud" vastuvõtma ning analüüsima infot, kuid iga "masina" erinevus seisneb selles, et teadmisi omistatakse erinevalt. Maailmavaade on justkui maal, mis valmib aegamisi elu elades. Positiivsed emotsioonid ning kogemused eristuvad pannool heledate ja värviliste pintslitõmmetena, negatiivsed aga tumedatena. Surres valmib kunstiteos, täiuslik tagasivaade möödunud aastatele, mis on igaühel erinev.
seadete info kogumise ja töötlemise protseduure võttes omaala pioneerina kasutusele elektromehaanilise tabulaatori (nimetati Census Machine). 8 Perfokaartidega töötajad Esimesed kaasaegsed arvutid ja arvutisüsteemid Esimesed elektroonilised arvutid, nagu Mark I või ENIAC omasid tööpõhimõttelt sarnaste funktsioonidega komponente ja arhitektuuri, nagu nüüdisaegsed arvutidki. Elektrooniline ajastu (1940...) Esimesed katsetused Esimesed katsetused luua täiselektroonilist arvutit, mis ei peaks info salvestamise ja töötlemise protseduurides sõltuma mehaanilistest osadest algasid juba 1940ndate algul. Tol ajal kõige suuremaks probleemiks oli arvutite massiivsus nad võtsid terve ruumi enda alla. Esimeseks laiaotstarbeliseks arvutiks peetakse 1946. aastal valmis saanud the Electronic Numerical Integrator and Computer (ENIAC)
annaabi.ee 
